Tippkeskus "Agroökoloogia ja uued kultuurid tulevikukliimas" (AgroCropFuture)

Featured Image

Kestliku maakasutuse tippkeskus (FutureScapes)

Kestliku maakasutuse tippkeskus (FutureScapes)

Kestliku maakasutuse tippkeskus ehk FutureScapes on 7-aastane projekt (2024–2030), mille eesmärk on tuvastada seosed bioloogilise mitmekesisuse ja süsinikuvoogude vahel ning integreerida need uued teadmised satelliidiandmetega masinõppemudelitesse. Kogutud teadmisi saab kasutada poliitikakujundajate, maaomanike ja maakasutajate teavitamiseks maakasutuse planeerimise otsuste tegemisel. 

Kestliku maakasutuse tippkeskus keskendub uuenduslike lahenduste väljatöötamisele elurikkuse kao ja kliimamuutuste leevendamiseks. Peamine eesmärk on tuvastada bioloogilise mitmekesisuse ja süsinikuvarude ja voogude komplekssed vastastikused seosed ning integreerida need uued teadmised suuremahulistesse ruumimudelitesse, et luua maakasutuse planeerimist toetavaid tööriistu.

Teaduslikult innovatiivse lähenemisena analüüsime keerukaid seoseid ja kohanemismehhanisme elurikkuse näitajate, süsinikuvaru, -sidumise ning kasvuhoonegaaside voogude vahel väikestes ruumiskaalades ning seejärel kanname teadmised üle koosluste, ökosüsteemide ja maastiku tasandile kasutades ruumiandmeid (sh satelliitpilte) ja masinõppepõhist ruumilist modelleerimist koos sotsiaalmajandusliku analüüsiga.

Uudsed teaduslikud lähenemised, praktiliselt rakendatavad tööriistad ning maaomanike ja maakasutajate sotsiaalmajandusliku toimimiskeskkonna põimimine aitab välja töötada uue põlvkonna suure kasutusväärtusega lahendused maakasutuse planeerimiseks arvestades elurikkuse säilimist ja taastamist ning kliimaneutraalsuse saavutamise vajadust.

Tippkeskuse juht: Evelyn Uuemaa, Tartu Ülikooli geoinformaatika professor ja maastikugeoinformaatika töörühma juht

Meeskond: 

Rahastaja: Haridus- ja Teadusministeerium / Eesti Teadusagentuur

Projekti maht: 7 000 000 eurot

Kestus: 01.01.2024–31.12.2030

Vaata ka projekti lehte ETIS-es.

logo_dark_huba681c645f17e1fe25b5bb9546221724_146795_500x0_resize_q90_h2_lanczos_3

Featured Image

Pärandniitude võrgustike funktsionaalse sidususe roll taim-tolmeldaja interaktsioonide tagajana (FuncNet)

Pärandniitude võrgustike funktsionaalse sidususe roll taim-tolmeldaja interaktsioonide tagajana (FuncNet)

Viimase saja aasta jooksul toimunud looduslike ja poollooduslike elupaikade pindala ning sidususe kadu Euroopas ohustab paljusid liike ja liikidevahelisi suhteid, sh tolmeldamise säilimiseks vajalike taimede ja tolmeldajate interaktsioonide toimimist. Vaatamata kaitsealadele, mis katavad praegu ligikaudu veerandi Euroopa Liidu maismaast, elurikkus üksikute eranditega jätkuvalt väheneb, mis tähendab, et elurikkust on vajalik hoida ka väljaspool kaitsealasid. See on oluline, et seni hästi säilinud elupaikasid ja nende bioloogilist mitmekesisust ümbritsev maastik toetaks isoleeritud taime- ja loomapopulatsioonides isendite ning geenide vahetust. Selliste funktsionaalsete võrgustike tagamine on eluliselt tähtis populatsioonide geneetilise varieeruvuse säilimiseks ning kliimamuutustega kohastumiseks.

Tartu Ülikooli juhitav ning Belgia, Tšehhi, Saksamaa ja Rootsi teadlastest koosnev ühisprojekt FuncNet täiendab seniseid teadmisi Euroopa bioloogilise mitmekesisuse tulipunktide – poollooduslike rohumaade – pindala ja struktuurse sidususe ruumilis-ajalistest mõjudest Euroopa maapiirkondade maastike taimede ja tolmeldajate interaktsioonide erinevatele aspektidele.

Projektis vaadeldavate ajalooliste, elupaikadena erakordselt mitmekesiste rohumaade pindala ja sidusus on sajandi jooksul maakasutuse muutuste tõttu tohutult vähenenud, ohustades taim-tolmeldaja võrgustike toimimist ning vastupidavust. Koos partneritega uurivad Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teadlased:

  • praeguste ja ajalooliste maastikuomaduste mõju taimede ning tolmeldajate mitmekesisusele struktuurselt hästi ühendatud ja killustatud rohumaasüsteemides;
  • nii kvaliteetseid rohumaalaike kui ka muid maastikuelemente (väikesete rohumaade jäänuseid, rohuääri, elektriliinide all tehtud lageraieid), selgitamaks nende rolli taimede, tolmeldajate ja nende interaktsioonide toetamisel;
  • õietolmu, hindamaks geneetiliste uuringute abil õietolmu ressursside kättesaadavust tolmeldajatele;
  • ühel putuktolmleval isesobimatul taimeliigil (nurmenukul) tolmeldajate külastatavust, kohasust, geneetilist mitmekesisust ja geenivoolu, täpsustamaks taimede ja tolmeldajate interaktsioonide toimimist putuktolmlevate looduslike taimede heaolu ning kohastumispotentsiaali säilitamisel;
  • peamiseid huvirühmi, tundmaks nende võimalusi jäänuk- ja marginaalseid maastikuelemente elurikkust säästval viisil planeerida ning majandada.

Tulemustele tuginedes pakub projekt vahendeid ja tööriistu bioloogilise mitmekesisuse jätkusuutlikuks säilitamiseks maastiku, koosluse ja geneetilisel tasandil viisil, mis toetab vastupidavaid taim-tolmeldaja interaktsioone. Ka pakuvad projekti tulemused erinevatele sidusrühmadele vajalikke lahendusi Euroopa maapiirkondade maastike taim-tolmeldaja võrgustike toetamiseks.

Vastutav täitja: Tsipe Aavik

Partnerid: Tartu Ülikool, Tšehhi Teadusteakadeemia, Martin Lutheri Ülikool Halle-Wittenbergis, Rootsi Põllumajandusülikool ja Leuveni Katoliiklik Ülikool

Rahastaja: Biodiversa+ / Keskkonnaministeerium

Projekti maht: 150 000 eurot

Kestus: 01.03.2023–28.02.2026

Vaata ka projekti lehte ETIS-es

biodiversa+ logo

Featured Image

Maakasutuse ajalis-ruumiliste muutuste mõju taim-tolmeldaja interaktsioonide säilenõtkusele põllumajanduslikes ökosüsteemides

Maakasutuse ajalis-ruumiliste muutuste mõju taim-tolmeldaja interaktsioonide säilenõtkusele põllumajanduslikes ökosüsteemides

Kestvus: 2023 – 2027

Elurikkuse kadu on seadmas ohtu mitmeid inimeste heaolu mõjutavaid ökosüsteemihüvesid. Elurikkuse kahanemise üks peamisi põhjuseid on olnud maakasutuse muutus ning sellega kaasnev maastike üheülbastumine. Need tegurid mõjutavad negatiivselt ka mitmeid olulisi organismide vahelisi interaktsioone, mille kadumisega kaasneb oluliste ökosüsteemihüvede halvenemine, sh tolmeldamisteenuse kahanemine. Toimivate elurikkust toetavate lahenduste loomine eeldab transdistsiplinaarset lähenemist. Seetõttu on projekti eesmärk koosluste, liikide ning geneetilise mitmekesisuse, aga ka sotsio-ökoloogiliste uuringute abil hinnata, millist mõju avaldab Eesti põllumajandusmaastike struktuur ning majandamine taimede ja tolmeldajate vahelistele seostele ning pikemaajalisele säilenõtkusele. Projekt loob uusi teadmisi selle kohta, kuidas toetada elurikkust boreaalsetes põllumajandusmaastikes, ning aitab mõista, milline on inimtekkeliste maakasutuse muutuste mõju evolutsioonilistele protsessidele.

Projektis osalevad: Tsipe Aavik, Virve Sõber, Mari-Liis Viljur, Iris Reinula, Marianne Kaldra, Vete-Mari Kuningas

Rahastaja: Eesti Teadusagentuur

 

 

Featured Image

Ökosüsteemide tervist ja elupaikade ühendatust soosivate linnalooduse hooldamise praktikate väljatöötamine ja rakendamine (urbanLIFEcircles)

Ökosüsteemide tervist ja elupaikade ühendatust soosivate linnalooduse hooldamise praktikate väljatöötamine ja rakendamine (urbanLIFEcircles)

Kestvus: 2022-2027

UrbanLIFEcircles project esitab süstemaatilise lähenemise elurikkusele suunatud maastikuhoolduse kujundamiseks linnades. Projekt toob kokku näidislinnad Tartu (EE), Aarhus (DK) ja Riia (LV), eesmärgiga parandada neis linnades elurikkust toetavat rohealade hooldust, pakkumaks looduslikele liikidele kvaliteetsemaid elupaiku ja paremat elupaikade ühendatust. Me plaanime neis linnades elurikkust toetada elupaikade taastamise ja linnakodanike teadlikkuse tõstmise kaudu. Tuge elurikkusele pakub ka valitsemise tase, töötades välja vajaliku strateegilise lähenemise ning integreerides elurikkuse eesmärgid praktilistesse protseduuridesse. Projekti eesmärgiks on luua igas osalevas linnas pidev ühendatud looduslik elupaik, mille moodustavad rohekoridorid ja kõrge väärtusega rohealade võrgustik. Inimese nähakse sealjuures ökosüsteemi osana, kaasates neid elupaikade taastamistöödesse ning tutvustades neile linna rohealade poolt pakutavaid ökosüsteemi teenuseid. Me plaanime need ambitsioonikad eesmärgid saavutada, (I) kaasates linnaelanikke aktiivselt looduskaitsesse, (II) aidates ettevõtetel arendada linnade elurikkust toetavaid tooteid ja teenuseid, (III) luua sünergiaid valitsemise ja juhtimise tasemel elurikkuse toetamiseks, (IV) rakendades teaduspõhist lähenemist kohanduvaks juhtimiseks ja hoolduseks. Need sammud loovad piisava põhja, et oleks võimalik (V) näidata konkreetsete tegevuste ja praktiliste näidete abil, et süstemaatiline muutus elurikkuse fookusega linnades on võimalik. Me plaanime kasutada olemasolevaid häid lahendusi nii elurikkuse kaitsmisel kui ka kaasavas linnajuhtimises. Projektis osalevatel linnadel on elurikkuse küsimustes erinev baastase, mistõttu meie väljatöötatud lahendused peaksid olema rakendatavad ka enamikus teistes Euroopa linnades.

Projektis osalevad: Aveliina HelmElisabeth Prangel, Polina Degtjarenko, Oliver Kalda, Liis Kasari-Toussaint

Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Euroopa Komisjon

Projekti leht ETISes.

Featured Image

Kodanikuteaduse rakendamine niidukoosluste ökoloogilistes uuringutes

Kodanikuteaduse rakendamine niidukoosluste ökoloogilistes uuringutes

Kestvus: 2021

Viimase saja aasta jooksul toimunud niidukoosluste pindala ulatuslik kahanemine seab ohtu paljude niiduliikide püsimajäämise. Lisaks pindalakao otsesele mõjule võib taimepopulatsioonide kahanemine mõjutada nende liikide elujõulisust geneetilise mitmekesisuse vähenemise ning taimede ja tolmeldavate putukate vaheliste interaktsioonide kadumise kaudu. Käesoleva projekti eesmärk on kodanikuteadlaste abil kogutud andmete abil hinnata, kas maastike muutus (sh niiduelupaikade kadu) on kaasa toonud muutusi niiduliigi, hariliku nurmenuku paljunemissüsteemis (erikaelsuses). Lisaks teaduslikult ja looduskaitseliselt olulise küsimuse uurimisele aitab kampaania teavitada üldsust niidukoosluste pindala kaoga kaasnevatest ohtudest. Vaatlusi kodanikuteadusekampaania raames viiakse läbi 2021. aasta kevadel üle kogu Euroopa.

Projektis osalevad: Tsipe Aavik, Kertu Hool, Marianne Kaldra, Iris Reinula

Rahastaja: Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.

Tegevused:

Kampaania koduleht: nurmenukk.ee

Vaata ka kampaania Facebook'i, Twitteri ja Instagrami lehti.

Osalejad 30 riigist tegid 3427 vaatlust 393 422 õie kohta ja saatsid meile 6897 fotot. Rohkem infot esimeste tulemuste kohta leiab siit ja siit.

Rohkem kampaaniavideoid leiad siit.

Lookingfor Cowslips logo
Hochschulkontor LOGO_transparent
Marthin-Luther Universität Halle-Wittenberg

Featured Image

Loopealsete suuremahulise taastamise mõju elurikkusele, taastamisjärgne seisund ja taastamistegevuste analüüs

Loopealsete suuremahulise taastamise mõju elurikkusele, taastamisjärgne seisund ja taastamistegevuste analüüs

Kestvus: 2019 jaanuar - 2021 aprill

Projekti eesmärk on Eesti juhtivate elustikuekspertide osalusel viia läbi paralleelselt eri troofilisi tasemeid kattev kompleks-rakendusuuring, mille raames kirjeldatakse Eesti loopealsete väheuuritud elustiku seisund ning tuvastatakse loopealsete suuremahuliste taastamise mõju olulistele ja seni väheuuritud elustikurühmadele. Aastatel 2015-2017 viidi läbi rakendusuuringu esimene etapp, mille raames jäädvustati Eesti loopealsete elurikkuse taastamiseelne seisund ning maastikustruktuur. Käesoleva projekti raames 1) jäädvustatakse oluliste kuid väheuuritud elustikurühmade ning keskkonnatingimuste taastamisjärgne seisund loopealsetel ning võrreldakse seda taastamiseelse olukorraga; 2) antakse ülevaade taastamistegevuste ja muutunud maastikustruktuuri mõjust väheuuritud elustikurühmadele ja loopealsete poolt pakutavatele ökosüsteemiteenustele ning analüüsitakse kas taastamisjärgselt on saavutatud liikidele ja elupaikadele soodne seisund; 3) koostatakse juhend maastikuskaalas taastamistegevuste läbiviimiseks erinevate elustikurühmade seisundit ja reageerimist arvesse võttes. Projekti tulemused on olulised poollooduslike koosluste kaitse ning edasiste taastamistööde korraldamisel. Projekt paneb suurt rõhku avalikkuse teavitamisele ning tulemuste tutvustamisele potentsiaalsetele kasutajatele.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe AavikLiis Kasari, Triin Reitalu, Elisabeth Prangel

Rahastaja: Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK)

Projekti koduleht Eesti Teadusinfosüsteemis 

Featured Image

LIFE IP projekt "Loodusrikas Eesti"

Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks kohandatud kogukonnapõhine metsa- ja põllumajandusmaastike majandamine (Life-IP ForEst&FarmLand)

Kestvus: 2020 jaanuar - 2029 detsember

Projekti eesmärgiks on lahendada erinevaid looduskaitseväljakutseid, mis on seotud Eestile omaste liigirikaste ökosüsteemide ja nende väärtustega. Eesti on hõredalt asustatud riik, kus metsade, märgalade ja põllumaadega on kaetud ulatuslikud territooriumid ning kus ajaloolise maakasutuse tagajärjel on tekkinud heterogeensed ja mitmekesised maastikud. Eesti on aga kiiresti arenemas ning nii seisavad maapiirkonnad silmitsi uute, peamiselt metsa- ja põllumajandusmaastikes toimuvate majanduse intensiivistumisega seotud väljakutsetega. Loodusrikas Eesti keskendub Eesti metsade ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaastike elurikkuse hoidmisele ja taastamisele. Projekti käigus parandatakse Eesti pärandniitude, põldude ning erinevate metsaökosüsteemide seisundit ning teadlikkust nende väärtustest. Välja arendatatakse ja katsetatakse erinevaid praktikaid ja metoodikaid, mis aitavad loodusel ja inimesel üheskoos edasi minna. Projekti tulemused on suure näidisväärtusega ka teiste ELi piirkondade ja riikide jaoks. 

Meie töörühma roll on suurim kahes valdkonnas - pärandniidud ja nende jätkusuutlik majandamine ning põllumajadusmaastike elurikkuse tagamine. Aitame koos partneritega käivitada pärandniitude nõustamissüsteemi, taastada erinevaid Eesti niidukooslusi ning aidata kaasa teavitustööle. Põllumajandusmaastikes keskendub meie töö näidisalade loomisele, kus saagikuse ja elurikkuse üheaegseks tagamiseks rakendatakse teaduspõhiseid agroökoloogilisi võtteid. Koostöös põllumajandustootjatega viime läbi katseid kõige tulemuslikumateks praktikateks Eesti tingimustes. Mahukas koostöö on projekti raames Ornitoloogiaühinguga, kellega koos seirame põllumajanduslike keskkonnameetmete tulemuslikkust.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe Aavik, Marianne Kaldra, Rufus Trepp, Liis Kasari-Toussaint, Linda Pall, Kristiina Jürisoo, Remek Meel, Tanel Vahter

Koostööpartnerid: Keskkonnaministeerium (juhtpartner), Keskkonnaamet, Maaeluministeerium, RMK,  Eesti Ornitoloogiaühing, Erametsaliit, Erametsakeskus, Tallinna ülikool

Rahastaja: Euroopa Komisjon

 

Lisainfo Hea Põld veebilehel 

Featured Image

Elurikkuse maastikuskaalas taastamine ja ajalised viibed ökosüsteemi funktsioneerimises (RESTFUNC)

Elurikkuse maastikuskaalas taastamine ja ajalised viibed ökosüsteemi funktsioneerimises (RESTFUNC)

Kestvus: 2020-2024

Ökoloogiline taastamine võimaldab luua sobivaid tingimusi elupaikade vähesuse all kannatavale elustikule ning tagada oluliste looduse hüvede olemasolu maastikes. Kui elupaika jääb maastikus liiga väheks, ei pruugi kooslusele omane elurikkus ja ökosüsteemi funktsioonid säilida ka veel järelejäänud elupaigalaikudes. Kuni tänaseni on ökoloogiline taastamine keskendunud suuresti vaid keskkonnatingimuste taasloomisele ning tähelepanuta on jäänud maastikustruktuuri oluline roll taastamise edukuse tagamisel. Senini ei osata taastamisel ka arvesse võtta eri elustikurühmade ajalisi viibeid ökosüsteemi toimimiseks vajalike oluliste funktsioonide (sh interaktsioonide) taastumisel. Projektis RESTFUNC selgitame välja, kuidas planeerida elurikkuse edukat taastumist tagavaid tegevusi maastikuskaalas, kuidas puhverdada taastumise edukust potentsiaalselt ohustavaid võlgasid ökosüsteemide funktsioonides ning kuidas tagada maastike multifunktsionaalsus ka muutuva maakasutuse ja kliima tingimustes. Üks esimesi projekti tulemusi on rohemeeter, mis aitab hinnata maastike elurikkust.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Krista Takkis, Triin Reitalu, Liis Kasari, Elisabeth Prangel, Linda Pall

Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)

Projekti koduleht Eesti Teadusinfosüsteemis 

Featured Image

Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal

Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal

Kestvus: 2019 märts - 2020 september

Elurikkust tuleks lisaks looduskaitsealadele hoida ka mujal. Ka põllumajandusmaastikes peitub elurikkus, mida peaks hoidma ja mille säilimist soodustama. Selle projekti üks eesmärk ongi koondada kokku info tulemuslikest tegevustest ja praktikatest, mis aitavad Eesti põllumajandusmaastikes looduslikku elurikkust säilitada. Lisaks antakse ülevaade erinevatest Euroopas testitud tulemuspõhistest toetusskeemidest ning pakutakse välja kontseptsioon tulemuspõhise poolloodusliku koosluse toetuse maksmiseks koosluse seisundi ja elurikkuse näitajate alusel. Eesmärkide saavutamiseks antakse igaühele arusaadaval moel ülevaade põllumajandusmaastike elurikkust säilitavatest tegevustest, koostatakse sisend tulemuspõhise poolloodusliku koosluse toetuse väljatöötamiseks ning ülevaated eri hooldusrežiimide mõjust püsirohumaade elustikule ja põllumeeste ning maastikuhooldajate ootustest tulemuspõhiste toetuste osas. Projekti viime läbi koostöös makroökoloogia töörühmaga.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe Aavik, Elisabeth Prangel, Krista Takkis, Rufus Trepp, Kersti Riibak

Rahastaja: Maaeluministeerium

Projekti lõppraport