Ökosüsteemide tervist ja elupaikade ühendatust soosivate linnalooduse hooldamise praktikate väljatöötamine ja rakendamine (urbanLIFEcircles)

Featured Image

Kodanikuteaduse rakendamine niidukoosluste ökoloogilistes uuringutes

Kodanikuteaduse rakendamine niidukoosluste ökoloogilistes uuringutes

Kestvus: 2021

Viimase saja aasta jooksul toimunud niidukoosluste pindala ulatuslik kahanemine seab ohtu paljude niiduliikide püsimajäämise. Lisaks pindalakao otsesele mõjule võib taimepopulatsioonide kahanemine mõjutada nende liikide elujõulisust geneetilise mitmekesisuse vähenemise ning taimede ja tolmeldavate putukate vaheliste interaktsioonide kadumise kaudu. Käesoleva projekti eesmärk on kodanikuteadlaste abil kogutud andmete abil hinnata, kas maastike muutus (sh niiduelupaikade kadu) on kaasa toonud muutusi niiduliigi, hariliku nurmenuku paljunemissüsteemis (erikaelsuses). Lisaks teaduslikult ja looduskaitseliselt olulise küsimuse uurimisele aitab kampaania teavitada üldsust niidukoosluste pindala kaoga kaasnevatest ohtudest. Vaatlusi kodanikuteadusekampaania raames viiakse läbi 2021. aasta kevadel üle kogu Euroopa.

Projektis osalevad: Tsipe Aavik, Kertu Hool, Marianne Kaldra, Iris Reinula

Rahastaja: Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.

Tegevused:

Kampaania koduleht: nurmenukk.ee

Vaata ka kampaania Facebook'i, Twitteri ja Instagrami lehti.

Osalejad 30 riigist tegid 3427 vaatlust 393 422 õie kohta ja saatsid meile 6897 fotot. Rohkem infot esimeste tulemuste kohta leiab siit ja siit.

Rohkem kampaaniavideoid leiad siit.

Lookingfor Cowslips logo
Hochschulkontor LOGO_transparent
Marthin-Luther Universität Halle-Wittenberg

Featured Image

Loopealsete suuremahulise taastamise mõju elurikkusele, taastamisjärgne seisund ja taastamistegevuste analüüs

Loopealsete suuremahulise taastamise mõju elurikkusele, taastamisjärgne seisund ja taastamistegevuste analüüs

Kestvus: 2019 jaanuar - 2021 aprill

Projekti eesmärk on Eesti juhtivate elustikuekspertide osalusel viia läbi paralleelselt eri troofilisi tasemeid kattev kompleks-rakendusuuring, mille raames kirjeldatakse Eesti loopealsete väheuuritud elustiku seisund ning tuvastatakse loopealsete suuremahuliste taastamise mõju olulistele ja seni väheuuritud elustikurühmadele. Aastatel 2015-2017 viidi läbi rakendusuuringu esimene etapp, mille raames jäädvustati Eesti loopealsete elurikkuse taastamiseelne seisund ning maastikustruktuur. Käesoleva projekti raames 1) jäädvustatakse oluliste kuid väheuuritud elustikurühmade ning keskkonnatingimuste taastamisjärgne seisund loopealsetel ning võrreldakse seda taastamiseelse olukorraga; 2) antakse ülevaade taastamistegevuste ja muutunud maastikustruktuuri mõjust väheuuritud elustikurühmadele ja loopealsete poolt pakutavatele ökosüsteemiteenustele ning analüüsitakse kas taastamisjärgselt on saavutatud liikidele ja elupaikadele soodne seisund; 3) koostatakse juhend maastikuskaalas taastamistegevuste läbiviimiseks erinevate elustikurühmade seisundit ja reageerimist arvesse võttes. Projekti tulemused on olulised poollooduslike koosluste kaitse ning edasiste taastamistööde korraldamisel. Projekt paneb suurt rõhku avalikkuse teavitamisele ning tulemuste tutvustamisele potentsiaalsetele kasutajatele.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe AavikLiis Kasari, Triin Reitalu, Elisabeth Prangel

Rahastaja: Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK)

Projekti koduleht Eesti Teadusinfosüsteemis 

Featured Image

LIFE IP projekt "Loodusrikas Eesti"

Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks kohandatud kogukonnapõhine metsa- ja põllumajandusmaastike majandamine (Life-IP ForEst&FarmLand)

Kestvus: 2020 jaanuar - 2029 detsember

Projekti eesmärgiks on lahendada erinevaid looduskaitseväljakutseid, mis on seotud Eestile omaste liigirikaste ökosüsteemide ja nende väärtustega. Eesti on hõredalt asustatud riik, kus metsade, märgalade ja põllumaadega on kaetud ulatuslikud territooriumid ning kus ajaloolise maakasutuse tagajärjel on tekkinud heterogeensed ja mitmekesised maastikud. Eesti on aga kiiresti arenemas ning nii seisavad maapiirkonnad silmitsi uute, peamiselt metsa- ja põllumajandusmaastikes toimuvate majanduse intensiivistumisega seotud väljakutsetega. Loodusrikas Eesti keskendub Eesti metsade ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaastike elurikkuse hoidmisele ja taastamisele. Projekti käigus parandatakse Eesti pärandniitude, põldude ning erinevate metsaökosüsteemide seisundit ning teadlikkust nende väärtustest. Välja arendatatakse ja katsetatakse erinevaid praktikaid ja metoodikaid, mis aitavad loodusel ja inimesel üheskoos edasi minna. Projekti tulemused on suure näidisväärtusega ka teiste ELi piirkondade ja riikide jaoks. 

Meie töörühma roll on suurim kahes valdkonnas - pärandniidud ja nende jätkusuutlik majandamine ning põllumajadusmaastike elurikkuse tagamine. Aitame koos partneritega käivitada pärandniitude nõustamissüsteemi, taastada erinevaid Eesti niidukooslusi ning aidata kaasa teavitustööle. Põllumajandusmaastikes keskendub meie töö näidisalade loomisele, kus saagikuse ja elurikkuse üheaegseks tagamiseks rakendatakse teaduspõhiseid agroökoloogilisi võtteid. Koostöös põllumajandustootjatega viime läbi katseid kõige tulemuslikumateks praktikateks Eesti tingimustes. Mahukas koostöö on projekti raames Ornitoloogiaühinguga, kellega koos seirame põllumajanduslike keskkonnameetmete tulemuslikkust.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe Aavik, Marianne Kaldra, Rufus Trepp, Liis Kasari-Toussaint, Tanel Vahter

Koostööpartnerid: Keskkonnaministeerium (juhtpartner), Keskkonnaamet, Maaeluministeerium, RMK,  Eesti Ornitoloogiaühing, Erametsaliit, Erametsakeskus, Tallinna ülikool

Rahastaja: Euroopa Komisjon

 

Lisainfo Hea Põld veebilehel 

Featured Image

Elurikkuse maastikuskaalas taastamine ja ajalised viibed ökosüsteemi funktsioneerimises (RESTFUNC)

Elurikkuse maastikuskaalas taastamine ja ajalised viibed ökosüsteemi funktsioneerimises (RESTFUNC)

Kestvus: 2020-2024

Ökoloogiline taastamine võimaldab luua sobivaid tingimusi elupaikade vähesuse all kannatavale elustikule ning tagada oluliste looduse hüvede olemasolu maastikes. Kui elupaika jääb maastikus liiga väheks, ei pruugi kooslusele omane elurikkus ja ökosüsteemi funktsioonid säilida ka veel järelejäänud elupaigalaikudes. Kuni tänaseni on ökoloogiline taastamine keskendunud suuresti vaid keskkonnatingimuste taasloomisele ning tähelepanuta on jäänud maastikustruktuuri oluline roll taastamise edukuse tagamisel. Senini ei osata taastamisel ka arvesse võtta eri elustikurühmade ajalisi viibeid ökosüsteemi toimimiseks vajalike oluliste funktsioonide (sh interaktsioonide) taastumisel. Projektis RESTFUNC selgitame välja, kuidas planeerida elurikkuse edukat taastumist tagavaid tegevusi maastikuskaalas, kuidas puhverdada taastumise edukust potentsiaalselt ohustavaid võlgasid ökosüsteemide funktsioonides ning kuidas tagada maastike multifunktsionaalsus ka muutuva maakasutuse ja kliima tingimustes. Üks esimesi projekti tulemusi on rohemeeter, mis aitab hinnata maastike elurikkust.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Krista Takkis, Triin Reitalu, Liis Kasari, Elisabeth Prangel, Linda Pall

Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)

Projekti koduleht Eesti Teadusinfosüsteemis 

Featured Image

Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal

Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal

Kestvus: 2019 märts - 2020 september

Elurikkust tuleks lisaks looduskaitsealadele hoida ka mujal. Ka põllumajandusmaastikes peitub elurikkus, mida peaks hoidma ja mille säilimist soodustama. Selle projekti üks eesmärk ongi koondada kokku info tulemuslikest tegevustest ja praktikatest, mis aitavad Eesti põllumajandusmaastikes looduslikku elurikkust säilitada. Lisaks antakse ülevaade erinevatest Euroopas testitud tulemuspõhistest toetusskeemidest ning pakutakse välja kontseptsioon tulemuspõhise poolloodusliku koosluse toetuse maksmiseks koosluse seisundi ja elurikkuse näitajate alusel. Eesmärkide saavutamiseks antakse igaühele arusaadaval moel ülevaade põllumajandusmaastike elurikkust säilitavatest tegevustest, koostatakse sisend tulemuspõhise poolloodusliku koosluse toetuse väljatöötamiseks ning ülevaated eri hooldusrežiimide mõjust püsirohumaade elustikule ja põllumeeste ning maastikuhooldajate ootustest tulemuspõhiste toetuste osas. Projekti viime läbi koostöös makroökoloogia töörühmaga.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe Aavik, Elisabeth Prangel, Krista Takkis, Rufus Trepp, Kersti Riibak

Rahastaja: Maaeluministeerium

Projekti lõppraport