Uudiste arhiiv

Pärandniitude võrgustike funktsionaalse sidususe roll taim-tolmeldaja interaktsioonide tagajana (FuncNet)

Pärandniitude võrgustike funktsionaalse sidususe roll taim-tolmeldaja interaktsioonide tagajana (FuncNet)

Viimase saja aasta jooksul toimunud looduslike ja poollooduslike elupaikade pindala ning sidususe kadu Euroopas ohustab paljusid liike ja liikidevahelisi suhteid, sh tolmeldamise säilimiseks vajalike taimede ja tolmeldajate interaktsioonide toimimist. Vaatamata kaitsealadele, mis katavad praegu ligikaudu veerandi Euroopa Liidu maismaast, elurikkus üksikute eranditega jätkuvalt väheneb, mis tähendab, et elurikkust on vajalik hoida ka väljaspool kaitsealasid. See on oluline, et seni hästi säilinud elupaikasid ja nende bioloogilist mitmekesisust ümbritsev maastik toetaks isoleeritud taime- ja loomapopulatsioonides isendite ning geenide vahetust. Selliste funktsionaalsete võrgustike tagamine on eluliselt tähtis populatsioonide geneetilise varieeruvuse säilimiseks ning kliimamuutustega kohastumiseks.

Tartu Ülikooli juhitav ning Belgia, Tšehhi, Saksamaa ja Rootsi teadlastest koosnev ühisprojekt FuncNet täiendab seniseid teadmisi Euroopa bioloogilise mitmekesisuse tulipunktide – poollooduslike rohumaade – pindala ja struktuurse sidususe ruumilis-ajalistest mõjudest Euroopa maapiirkondade maastike taimede ja tolmeldajate interaktsioonide erinevatele aspektidele.

Projektis vaadeldavate ajalooliste, elupaikadena erakordselt mitmekesiste rohumaade pindala ja sidusus on sajandi jooksul maakasutuse muutuste tõttu tohutult vähenenud, ohustades taim-tolmeldaja võrgustike toimimist ning vastupidavust. Koos partneritega uurivad Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teadlased:

  • praeguste ja ajalooliste maastikuomaduste mõju taimede ning tolmeldajate mitmekesisusele struktuurselt hästi ühendatud ja killustatud rohumaasüsteemides;
  • nii kvaliteetseid rohumaalaike kui ka muid maastikuelemente (väikesete rohumaade jäänuseid, rohuääri, elektriliinide all tehtud lageraieid), selgitamaks nende rolli taimede, tolmeldajate ja nende interaktsioonide toetamisel;
  • õietolmu, hindamaks geneetiliste uuringute abil õietolmu ressursside kättesaadavust tolmeldajatele;
  • ühel putuktolmleval isesobimatul taimeliigil (nurmenukul) tolmeldajate külastatavust, kohasust, geneetilist mitmekesisust ja geenivoolu, täpsustamaks taimede ja tolmeldajate interaktsioonide toimimist putuktolmlevate looduslike taimede heaolu ning kohastumispotentsiaali säilitamisel;
  • peamiseid huvirühmi, tundmaks nende võimalusi jäänuk- ja marginaalseid maastikuelemente elurikkust säästval viisil planeerida ning majandada.

Tulemustele tuginedes pakub projekt vahendeid ja tööriistu bioloogilise mitmekesisuse jätkusuutlikuks säilitamiseks maastiku, koosluse ja geneetilisel tasandil viisil, mis toetab vastupidavaid taim-tolmeldaja interaktsioone. Ka pakuvad projekti tulemused erinevatele sidusrühmadele vajalikke lahendusi Euroopa maapiirkondade maastike taim-tolmeldaja võrgustike toetamiseks.

Vastutav täitja: Tsipe Aavik

Partnerid: Tartu Ülikool, Tšehhi Teadusteakadeemia, Martin Lutheri Ülikool Halle-Wittenbergis, Rootsi Põllumajandusülikool ja Leuveni Katoliiklik Ülikool

Rahastaja: Biodiversa+ / Keskkonnaministeerium

Projekti maht: 150 000 eurot

Kestus: 01.03.2023–28.02.2026

Vaata ka projekti lehte ETIS-es

biodiversa+ logo

Maakasutuse ajalis-ruumiliste muutuste mõju taim-tolmeldaja interaktsioonide säilenõtkusele põllumajanduslikes ökosüsteemides

Maakasutuse ajalis-ruumiliste muutuste mõju taim-tolmeldaja interaktsioonide säilenõtkusele põllumajanduslikes ökosüsteemides

Kestvus: 2023 – 2027

Elurikkuse kadu on seadmas ohtu mitmeid inimeste heaolu mõjutavaid ökosüsteemihüvesid. Elurikkuse kahanemise üks peamisi põhjuseid on olnud maakasutuse muutus ning sellega kaasnev maastike üheülbastumine. Need tegurid mõjutavad negatiivselt ka mitmeid olulisi organismide vahelisi interaktsioone, mille kadumisega kaasneb oluliste ökosüsteemihüvede halvenemine, sh tolmeldamisteenuse kahanemine. Toimivate elurikkust toetavate lahenduste loomine eeldab transdistsiplinaarset lähenemist. Seetõttu on projekti eesmärk koosluste, liikide ning geneetilise mitmekesisuse, aga ka sotsio-ökoloogiliste uuringute abil hinnata, millist mõju avaldab Eesti põllumajandusmaastike struktuur ning majandamine taimede ja tolmeldajate vahelistele seostele ning pikemaajalisele säilenõtkusele. Projekt loob uusi teadmisi selle kohta, kuidas toetada elurikkust boreaalsetes põllumajandusmaastikes, ning aitab mõista, milline on inimtekkeliste maakasutuse muutuste mõju evolutsioonilistele protsessidele.

Projektis osalevad: Tsipe Aavik, Virve Sõber, Mari-Liis Viljur, Iris Reinula, Marianne Kaldra, Vete-Mari Kuningas

Rahastaja: Eesti Teadusagentuur

 

 

Ökosüsteemide tervist ja elupaikade ühendatust soosivate linnalooduse hooldamise praktikate väljatöötamine ja rakendamine (urbanLIFEcircles)

Ökosüsteemide tervist ja elupaikade ühendatust soosivate linnalooduse hooldamise praktikate väljatöötamine ja rakendamine (urbanLIFEcircles)

Kestvus: 2022-2027

UrbanLIFEcircles project esitab süstemaatilise lähenemise elurikkusele suunatud maastikuhoolduse kujundamiseks linnades. Projekt toob kokku näidislinnad Tartu (EE), Aarhus (DK) ja Riia (LV), eesmärgiga parandada neis linnades elurikkust toetavat rohealade hooldust, pakkumaks looduslikele liikidele kvaliteetsemaid elupaiku ja paremat elupaikade ühendatust. Me plaanime neis linnades elurikkust toetada elupaikade taastamise ja linnakodanike teadlikkuse tõstmise kaudu. Tuge elurikkusele pakub ka valitsemise tase, töötades välja vajaliku strateegilise lähenemise ning integreerides elurikkuse eesmärgid praktilistesse protseduuridesse. Projekti eesmärgiks on luua igas osalevas linnas pidev ühendatud looduslik elupaik, mille moodustavad rohekoridorid ja kõrge väärtusega rohealade võrgustik. Inimese nähakse sealjuures ökosüsteemi osana, kaasates neid elupaikade taastamistöödesse ning tutvustades neile linna rohealade poolt pakutavaid ökosüsteemi teenuseid. Me plaanime need ambitsioonikad eesmärgid saavutada, (I) kaasates linnaelanikke aktiivselt looduskaitsesse, (II) aidates ettevõtetel arendada linnade elurikkust toetavaid tooteid ja teenuseid, (III) luua sünergiaid valitsemise ja juhtimise tasemel elurikkuse toetamiseks, (IV) rakendades teaduspõhist lähenemist kohanduvaks juhtimiseks ja hoolduseks. Need sammud loovad piisava põhja, et oleks võimalik (V) näidata konkreetsete tegevuste ja praktiliste näidete abil, et süstemaatiline muutus elurikkuse fookusega linnades on võimalik. Me plaanime kasutada olemasolevaid häid lahendusi nii elurikkuse kaitsmisel kui ka kaasavas linnajuhtimises. Projektis osalevatel linnadel on elurikkuse küsimustes erinev baastase, mistõttu meie väljatöötatud lahendused peaksid olema rakendatavad ka enamikus teistes Euroopa linnades.

Projektis osalevad: Aveliina HelmElisabeth Prangel, Polina Degtjarenko, Oliver Kalda, Liis Kasari-Toussaint

Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Euroopa Komisjon

Projekti leht ETISes.

Puisniitude taastamine ja jätkusuutliku majandamise edendamine Eestis ja Lätis (WOODMEADOWLIFE)

Puisniitude taastamine ja jätkusuutliku majandamise edendamine Eestis ja Lätis (WOODMEADOWLIFE)

Kestvus: 1. november 2021 – 31. detsember 2026

Eesti-Läti ühine LIFE´i projekt (LIFE20 NAT/EE/000074) „Restoring and promoting a long term sustainable management of Fennoscandian wooded meadows in Estonia and Latvia” ehk „Puisniitude taastamine ja jätkusuutliku majandamise edendamine Eestis ja Lätis“ keskendub puisniidu alade taastamisele Eestis ja Lätis. Lisaks on eesmärgiks jätkusuutlike lahenduste loomine hooldamisel ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine puisniitude loodus- ja kultuuripärandist ning nende kaitse ja majandamine. Eesmärgiks on tagada Eesti ja Läti väärtuslike puisniitude taastamine ning nende looduskaitselise seisundi paranemine vähemalt 700 hektaril. Puisniidud on olulised loodus- ja kultuuripärandi kandjad ning üheks projekti eesmärgiks on ka tagada ühiskondlik teadlikkus puisniitude väärtustest ja nende säilitamise vajadusest. Projekti tegevuste hulka kuuluvad taastamistööd, liikide seisundit parandavad tegevused, kultuuri- ja looduspärandi kogumine ning teavitustöö. Projekti abil prandatakse oluliselt väärtuslike puisniitude (Natura esmatähtis elupaigatüüp 6530*) seisundit Euroopas, kuna Eesti ja Läti puisniidud moodustavad 60% Euroopas veel säilinud puisniitude pindalast.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Triin Reitalu, Elisabeth Prangel, Elvi Liiv

Rahastajad: LIFE´i programm, Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Loe projektist Keskkonnaameti lehelt.

Poollooduslike niidukoosluste ja põllumajandusmaastike ökoloogiliste funktsioonide ja interaktsioonide taastamine (InterRest)

Poollooduslike niidukoosluste ja põllumajandusmaastike ökoloogiliste funktsioonide ja interaktsioonide taastamine (InterRest)

Kestvus: 2022-2025

Lubjarikkad niidud on ühed Euroopa liigirikkamad ökosüsteemid. Viimase poole sajandi jooksul on nende pindala traditsioonilise majandamise lõppemise ja eutrofeerumise tõttu oluliselt vähenenud. Niidukoosluste taastamine on erinevates Euroopa riikides looduskaitseliste prioriteetide hulgas. Taastamisjärgne seire on seni keskendunud üksikutele indikaatorliikidele või kindlate liigirühmade liigirikkusele. Samas on ökosüsteemide taastamise paremaks planeerimiseks äärmiselt oluline aru saada, kuidas taastuvad eri elustikurühmade interaktsioonid ja kuidas mõjutab looduse taastumist ümbritseva maastiku struktuur ja maakasutuse intensiivsus, eriti põllumajanduslik maakasutus. Elustikurühmade omavahelised interaktsioonid on taastamise edukuse oluliseks indikaatoriks kuna nad on keskkonnatingimuste muutuste suhtes tundlikumad kui üksikud elustikurühmad eraldi vaadelduna ja samas tagavad just interaktsioonid ökosüsteemide stabiilsuse ja funktsioonid.

InterRest projektis hindame erinevatel troofilistel tasemetel olevate liigirühmade interaktsioone (taimed ja mulla mikroorganismid, taimed ja tolmeldajad, linnud ja lülijalgsed) ja funktsioone (tolmeldamine, mullaprotsessid, kisklus) taastatud ja kinnikasvanud lubjarikastel niitudel Eestis, Saksamaal ja Hispaanias. Viime uurimuse läbi maastikes, mis erinevad sotsioökoloogiliste tingimuste ja maakasutuse struktuuri poolest. Uurime, kas taastatud rohumaadel on elustikurühmade vahelised interaktsioonid keerukamad ja stabiilsemad ning ökosüsteemi funktsioneerimine parem võrreldes degradeerunud rohumaadega. Lisaks taastamise lokaalsete mõjude hindamisele uurime, kas erinevad põllumajanduses kasutatavad keskkonnameetmed niitusid ümbritsevates maastikes aitavad taastumisele kaasa. Me uurime ka niitude taastamise sotsiaalset aspekti ja toome välja erinevad osapooled, kes on vajalikud rohumaade ökosüsteemide edukaks taastamiseks. Projekti tulemused aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärkide ja elurikkuse strateegia täitmisele. Tulemused on olulised Euroopa väärtuslike ökosüsteemide (sh loodusdirektiivi elupaigatüüpide) taastamise paremaks planeerimiseks. Teadmised põllumajanduse keskkonnameetmete mõjust rohumaade taastumisele maastikes on olulised Euroopa ühise põllumajanduspoliitika planeerimisel. Projekt annab olulist informatsiooni lubjarikaste niidukoosluste bioloogilise mitmekesisuse ja interaktsioonide taastamise paremaks planeerimiseks ja väärtustab Euroopa traditsiooniliselt majandatud ökosüsteeme.

InterRest on Biodiversa koostööprojekt, kus osalevad lisaks meie töörühmale veel Saksamaa, Hispaania, Belgia, Rootsi ja Hollandi teadlased.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe Aavik, Triin Reitalu, Elisabeth Prangel, Elvi Liiv

Rahastaja: Eesti Teadusagentuur (ETAg)

Vaata ka projekti ametlikku kodulehte ja projekti lehte ETISes

Biodiversa logo

Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh metoodika väljatöötamine

Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh metoodika väljatöötamine

Kestvus: 2021 juuli - 2023 jaanuar

Töö eesmärgiks on kujundada Eesti ökosüsteemide majandusliku tähtsuse arvestamise aluspõhimõtted ning töötada välja metoodika Eesti peamiste maismaaökosüsteemide (metsad, sood, niidud, põllumajanduslikud ökosüsteemid) poolt tagatud looduse hüvede (ökosüsteemiteenuste) sotsiaalse ja majandusliku rolli kaardistamiseks ja hindamiseks. Töö käigus viiakse läbi valitud looduse hüvede rahaline hindamine nii valitud kaitstavatel aladel kui ka üle-eestiliselt ning luuakse asjakohane alus ja valik mõõdikuid looduse hüvede integreerimiseks maakasutuslikesse otsustesse.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Elisabeth Prangel, Elvi Liiv

Rahastaja: Keskkonnaagentuur

Euroopa riikide kogemus maismaaökosüsteemide teenuste rahalisel hindamisel

Euroopa riikide kogemus maismaaökosüsteemide teenuste rahalisel hindamisel

Kestvus: 2021 aprill - 2021 september

Töö eesmärgiks on selgitada välja teiste Euroopa riikide ökosüsteemiteenuste rahalise hindamise kogemused, anda ülevaade kasutatud metoodilistest lähenemistest, tulemustest, järeldustest ja nende metoodikate võimalikust rakendamisest Eestis. Töö tulemusi kasutatakse ELME projekti raames ökosüsteemiteenuste rahalise hindamise valdkonna arendamisel.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Elisabeth Prangel, Elvi Liiv

Rahastaja: Keskkonnaagentuur

Kodanikuteaduse rakendamine niidukoosluste ökoloogilistes uuringutes

Kodanikuteaduse rakendamine niidukoosluste ökoloogilistes uuringutes

Kestvus: 2021

Viimase saja aasta jooksul toimunud niidukoosluste pindala ulatuslik kahanemine seab ohtu paljude niiduliikide püsimajäämise. Lisaks pindalakao otsesele mõjule võib taimepopulatsioonide kahanemine mõjutada nende liikide elujõulisust geneetilise mitmekesisuse vähenemise ning taimede ja tolmeldavate putukate vaheliste interaktsioonide kadumise kaudu. Käesoleva projekti eesmärk on kodanikuteadlaste abil kogutud andmete abil hinnata, kas maastike muutus (sh niiduelupaikade kadu) on kaasa toonud muutusi niiduliigi, hariliku nurmenuku paljunemissüsteemis (erikaelsuses). Lisaks teaduslikult ja looduskaitseliselt olulise küsimuse uurimisele aitab kampaania teavitada üldsust niidukoosluste pindala kaoga kaasnevatest ohtudest. Vaatlusi kodanikuteadusekampaania raames viiakse läbi 2021. aasta kevadel üle kogu Euroopa.

Projektis osalevad: Tsipe Aavik, Kertu Hool, Marianne Kaldra, Iris Reinula

Rahastaja: Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.

Tegevused:

Kampaania koduleht: nurmenukk.ee

Vaata ka kampaania Facebook'i, Twitteri ja Instagrami lehti.

Osalejad 30 riigist tegid 3427 vaatlust 393 422 õie kohta ja saatsid meile 6897 fotot. Rohkem infot esimeste tulemuste kohta leiab siit ja siit.

Rohkem kampaaniavideoid leiad siit.

Lookingfor Cowslips logo
Hochschulkontor LOGO_transparent
Marthin-Luther Universität Halle-Wittenberg

Loopealsete suuremahulise taastamise mõju elurikkusele, taastamisjärgne seisund ja taastamistegevuste analüüs

Loopealsete suuremahulise taastamise mõju elurikkusele, taastamisjärgne seisund ja taastamistegevuste analüüs

Kestvus: 2019 jaanuar - 2021 aprill

Projekti eesmärk on Eesti juhtivate elustikuekspertide osalusel viia läbi paralleelselt eri troofilisi tasemeid kattev kompleks-rakendusuuring, mille raames kirjeldatakse Eesti loopealsete väheuuritud elustiku seisund ning tuvastatakse loopealsete suuremahuliste taastamise mõju olulistele ja seni väheuuritud elustikurühmadele. Aastatel 2015-2017 viidi läbi rakendusuuringu esimene etapp, mille raames jäädvustati Eesti loopealsete elurikkuse taastamiseelne seisund ning maastikustruktuur. Käesoleva projekti raames 1) jäädvustatakse oluliste kuid väheuuritud elustikurühmade ning keskkonnatingimuste taastamisjärgne seisund loopealsetel ning võrreldakse seda taastamiseelse olukorraga; 2) antakse ülevaade taastamistegevuste ja muutunud maastikustruktuuri mõjust väheuuritud elustikurühmadele ja loopealsete poolt pakutavatele ökosüsteemiteenustele ning analüüsitakse kas taastamisjärgselt on saavutatud liikidele ja elupaikadele soodne seisund; 3) koostatakse juhend maastikuskaalas taastamistegevuste läbiviimiseks erinevate elustikurühmade seisundit ja reageerimist arvesse võttes. Projekti tulemused on olulised poollooduslike koosluste kaitse ning edasiste taastamistööde korraldamisel. Projekt paneb suurt rõhku avalikkuse teavitamisele ning tulemuste tutvustamisele potentsiaalsetele kasutajatele.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe AavikLiis Kasari, Triin Reitalu, Elisabeth Prangel

Rahastaja: Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK)

Projekti koduleht Eesti Teadusinfosüsteemis 

LIFE IP projekt "Loodusrikas Eesti"

Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks kohandatud kogukonnapõhine metsa- ja põllumajandusmaastike majandamine (Life-IP ForEst&FarmLand)

Kestvus: 2020 jaanuar - 2029 detsember

Projekti eesmärgiks on lahendada erinevaid looduskaitseväljakutseid, mis on seotud Eestile omaste liigirikaste ökosüsteemide ja nende väärtustega. Eesti on hõredalt asustatud riik, kus metsade, märgalade ja põllumaadega on kaetud ulatuslikud territooriumid ning kus ajaloolise maakasutuse tagajärjel on tekkinud heterogeensed ja mitmekesised maastikud. Eesti on aga kiiresti arenemas ning nii seisavad maapiirkonnad silmitsi uute, peamiselt metsa- ja põllumajandusmaastikes toimuvate majanduse intensiivistumisega seotud väljakutsetega. Loodusrikas Eesti keskendub Eesti metsade ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaastike elurikkuse hoidmisele ja taastamisele. Projekti käigus parandatakse Eesti pärandniitude, põldude ning erinevate metsaökosüsteemide seisundit ning teadlikkust nende väärtustest. Välja arendatatakse ja katsetatakse erinevaid praktikaid ja metoodikaid, mis aitavad loodusel ja inimesel üheskoos edasi minna. Projekti tulemused on suure näidisväärtusega ka teiste ELi piirkondade ja riikide jaoks. 

Meie töörühma roll on suurim kahes valdkonnas - pärandniidud ja nende jätkusuutlik majandamine ning põllumajadusmaastike elurikkuse tagamine. Aitame koos partneritega käivitada pärandniitude nõustamissüsteemi, taastada erinevaid Eesti niidukooslusi ning aidata kaasa teavitustööle. Põllumajandusmaastikes keskendub meie töö näidisalade loomisele, kus saagikuse ja elurikkuse üheaegseks tagamiseks rakendatakse teaduspõhiseid agroökoloogilisi võtteid. Koostöös põllumajandustootjatega viime läbi katseid kõige tulemuslikumateks praktikateks Eesti tingimustes. Mahukas koostöö on projekti raames Ornitoloogiaühinguga, kellega koos seirame põllumajanduslike keskkonnameetmete tulemuslikkust.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe Aavik, Marianne Kaldra, Rufus Trepp, Liis Kasari-Toussaint, Linda Pall, Kristiina Jürisoo, Remek Meel, Tanel Vahter

Koostööpartnerid: Keskkonnaministeerium (juhtpartner), Keskkonnaamet, Maaeluministeerium, RMK,  Eesti Ornitoloogiaühing, Erametsaliit, Erametsakeskus, Tallinna ülikool

Rahastaja: Euroopa Komisjon

 

Lisainfo Hea Põld veebilehel 

Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühm

J. Liivi 2, 50409, Tartu, ESTONIA

Aveliina Helm / +372 5553 8679 / aveliina.helm@ut.ee
Tsipe Aavik / +372 516 1187 / tsipe.aavik@ut.ee

© TARTU ÜLIKOOLI MAASTIKE ELURIKKUSE TÖÖRÜHM, 2024