Projects - Tartu Ülikooli Maastike elurikkuse töörühm

16.03.2021

Loopealsete suuremahulise taastamise mõju elurikkusele, taastamisjärgne seisund ja taastamistegevuste analüüs

Kestvus: 2019 jaanuar - 2021 aprill

Projekti eesmärk on Eesti juhtivate elustikuekspertide osalusel viia läbi paralleelselt eri troofilisi tasemeid kattev kompleks-rakendusuuring, mille raames kirjeldatakse Eesti loopealsete väheuuritud elustiku seisund ning tuvastatakse loopealsete suuremahuliste taastamise mõju olulistele ja seni väheuuritud elustikurühmadele. Aastatel 2015-2017 viidi läbi rakendusuuringu esimene etapp, mille raames jäädvustati Eesti loopealsete elurikkuse taastamiseelne seisund ning maastikustruktuur. Käesoleva projekti raames 1) jäädvustatakse oluliste kuid väheuuritud elustikurühmade ning keskkonnatingimuste taastamisjärgne seisund loopealsetel ning võrreldakse seda taastamiseelse olukorraga; 2) antakse ülevaade taastamistegevuste ja muutunud maastikustruktuuri mõjust väheuuritud elustikurühmadele ja loopealsete poolt pakutavatele ökosüsteemiteenustele ning analüüsitakse kas taastamisjärgselt on saavutatud liikidele ja elupaikadele soodne seisund; 3) koostatakse juhend maastikuskaalas taastamistegevuste läbiviimiseks erinevate elustikurühmade seisundit ja reageerimist arvesse võttes. Projekti tulemused on olulised poollooduslike koosluste kaitse ning edasiste taastamistööde korraldamisel. Projekt paneb suurt rõhku avalikkuse teavitamisele ning tulemuste tutvustamisele potentsiaalsetele kasutajatele.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe Aavik, Liis Kasari, Triin Reitalu, Elisabeth Prangel

Rahastaja: Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK)

Projekti koduleht Eesti Teadusinfosüsteemis

04.01.2021

LIFE IP projekt "Loodusrikas Eesti"

Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks kohandatud kogukonnapõhine metsa- ja põllumajandusmaastike majandamine (Life-IP ForEst&FarmLand)

Kestvus: 2020 jaanuar - 2029 detsember

Projekti eesmärgiks on lahendada erinevaid looduskaitseväljakutseid, mis on seotud Eestile omaste liigirikaste ökosüsteemide ja nende väärtustega. Eesti on hõredalt asustatud riik, kus metsade, märgalade ja põllumaadega on kaetud ulatuslikud territooriumid ning kus ajaloolise maakasutuse tagajärjel on tekkinud heterogeensed ja mitmekesised maastikud. Eesti on aga kiiresti arenemas ning nii seisavad maapiirkonnad silmitsi uute, peamiselt metsa- ja põllumajandusmaastikes toimuvate majanduse intensiivistumisega seotud väljakutsetega. Loodusrikas Eesti keskendub Eesti metsade ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaastike elurikkuse hoidmisele ja taastamisele. Projekti käigus parandatakse Eesti pärandniitude, põldude ning erinevate metsaökosüsteemide seisundit ning teadlikkust nende väärtustest. Välja arendatatakse ja katsetatakse erinevaid praktikaid ja metoodikaid, mis aitavad loodusel ja inimesel üheskoos edasi minna. Projekti tulemused on suure näidisväärtusega ka teiste ELi piirkondade ja riikide jaoks.

Meie töörühma roll on suurim kahes valdkonnas - pärandniidud ja nende jätkusuutlik majandamine ning põllumajadusmaastike elurikkuse tagamine. Aitame koos partneritega käivitada pärandniitude nõustamissüsteemi, taastada erinevaid Eesti niidukooslusi ning aidata kaasa teavitustööle. Põllumajandusmaastikes keskendub meie töö näidisalade loomisele, kus saagikuse ja elurikkuse üheaegseks tagamiseks rakendatakse teaduspõhiseid agroökoloogilisi võtteid. Koostöös põllumajandustootjatega viime läbi katseid kõige tulemuslikumateks praktikateks Eesti tingimustes. Mahukas koostöö on projekti raames Ornitoloogiaühinguga, kellega koos seirame põllumajanduslike keskkonnameetmete tulemuslikkust.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe Aavik, Marianne Kaldra, Rufus Trepp, Liis Kasari-Toussaint, Linda Pall, Kristiina Jürisoo, Remek Meel, Tanel Vahter

Koostööpartnerid: Keskkonnaministeerium (juhtpartner), Keskkonnaamet, Maaeluministeerium, RMK, Eesti Ornitoloogiaühing, Erametsaliit, Erametsakeskus, Tallinna ülikool

Rahastaja: Euroopa Komisjon

Lisainfo Hea Põld veebilehel

03.04.2020

Teaduse tippkeskus EcolChange

Kestvus: 2016 märts - 2023 märts

Teaduse tippkeskus EcolChange on loodud Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös. Tippkeskust juhib professor Ülo Niinemets, juhtivaks asutuseks on Eesti Maaülikool. Meie töörühm osaleb tippkeskuse töös läbi makroökoloogia töörühma. Tippkeskuse eesmärk on töötada välja globaalseid ja lokaalseid stsenaariume maismaa ökosüsteemides aset leidvate globaalmuutuste kohta. Uuringud ulatuvad molekuli tasandist kuni bioomi tasandini. Uuritakse näiteks ökosüsteemi funktsioonide, elurikkuse ja kohanemisvõimet, lõimitakse makroökoloogilisi andmemassiive geneetiliste uuringute ja eksperimentaalse lähenemisega ja kaasatakse ökoloogilisi teadmisi globaalmuutustega kohanemise põhimõtetesse ökosüsteemi jätkusuutlikul majandamisel. Lisaks tugevdatakse nutika regionaalplaneeringu abil ökoloogiliselt säästlikku majandust metsanduses ja põllumajanduses.

Projektis osalevad: kogu töörühm

Rahastaja: Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond

25.02.2020

Elurikkuse maastikuskaalas taastamine ja ajalised viibed ökosüsteemi funktsioneerimises (RESTFUNC)

Kestvus: 2020-2024

Ökoloogiline taastamine võimaldab luua sobivaid tingimusi elupaikade vähesuse all kannatavale elustikule ning tagada oluliste looduse hüvede olemasolu maastikes. Kui elupaika jääb maastikus liiga väheks, ei pruugi kooslusele omane elurikkus ja ökosüsteemi funktsioonid säilida ka veel järelejäänud elupaigalaikudes. Kuni tänaseni on ökoloogiline taastamine keskendunud suuresti vaid keskkonnatingimuste taasloomisele ning tähelepanuta on jäänud maastikustruktuuri oluline roll taastamise edukuse tagamisel. Senini ei osata taastamisel ka arvesse võtta eri elustikurühmade ajalisi viibeid ökosüsteemi toimimiseks vajalike oluliste funktsioonide (sh interaktsioonide) taastumisel. Projektis RESTFUNC selgitame välja, kuidas planeerida elurikkuse edukat taastumist tagavaid tegevusi maastikuskaalas, kuidas puhverdada taastumise edukust potentsiaalselt ohustavaid võlgasid ökosüsteemide funktsioonides ning kuidas tagada maastike multifunktsionaalsus ka muutuva maakasutuse ja kliima tingimustes. Üks esimesi projekti tulemusi on rohemeeter, mis aitab hinnata maastike elurikkust.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Krista Takkis, Triin Reitalu, Liis Kasari, Elisabeth Prangel, Linda Pall

Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)

Projekti koduleht Eesti Teadusinfosüsteemis

21.01.2020

Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal

Kestvus: 2019 märts - 2020 september

Elurikkust tuleks lisaks looduskaitsealadele hoida ka mujal. Ka põllumajandusmaastikes peitub elurikkus, mida peaks hoidma ja mille säilimist soodustama. Selle projekti üks eesmärk ongi koondada kokku info tulemuslikest tegevustest ja praktikatest, mis aitavad Eesti põllumajandusmaastikes looduslikku elurikkust säilitada. Lisaks antakse ülevaade erinevatest Euroopas testitud tulemuspõhistest toetusskeemidest ning pakutakse välja kontseptsioon tulemuspõhise poolloodusliku koosluse toetuse maksmiseks koosluse seisundi ja elurikkuse näitajate alusel. Eesmärkide saavutamiseks antakse igaühele arusaadaval moel ülevaade põllumajandusmaastike elurikkust säilitavatest tegevustest, koostatakse sisend tulemuspõhise poolloodusliku koosluse toetuse väljatöötamiseks ning ülevaated eri hooldusrežiimide mõjust püsirohumaade elustikule ja põllumeeste ning maastikuhooldajate ootustest tulemuspõhiste toetuste osas. Projekti viime läbi koostöös makroökoloogia töörühmaga.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe Aavik, Elisabeth Prangel, Krista Takkis, Rufus Trepp, Kersti Riibak

Rahastaja: Maaeluministeerium

Projekti lõppraport

20.01.2020

CELSA projekt: geneetilise mitmekesisuse ja peremeestaime arbuskulaarsete mükoriisaseenekoosluste sidumine

Kestvus: 2019-2020

Maakasutuse intensiivistumine üle Euroopa on põhjustanud paljude looduslike elupaikade kao ja järsu elurikkuse vähenemise. Nendele negatiivsete mõjudele on vaja leida kiire lahendus. Edasise elurikkuse kao peatamisel on võtmetähtsusega degradeerunud elupaikade taastamine. Edukaks taastamiseks on oluline taastada ka jätkusuutlikud tamepopulatsioonid. Kaks suurimat kitsaskohta siinjuures on taastatud taimepopulatsioonide madal geneetiline mitmekesisus ja mullas olevate sobivate seente vähesus. Esiteks, kuna värskelt taastatud elupaiku koloniseerivad taimepopulatsioonid on tihti väiksed ja pärinevad vaid mõnest populatsioonist, on selliste taimepopulatsioonide geneetiline mitmekesisus madal. Tagajärjeks on aga lähiristumise ja geenitriivi tõttu tekkinud madal kohasus. Teiseks, paljud taimeliigid sõltuvad kasulikest mullas olevatest seentest nagu arbuskulaarmükoriissed (AM) seened, mis võivad parandada taimede toitainete kättesaadavust ja aidata kaitsta taimi patogeenide eest. Selliste seente vähesus taastatud elupaikades võib oluliselt takistada ökoloogilise taastamise protsessi. Praegu ei ole aga teada, kuidas taimede geneetiline mitmekesisus ja arbuskulaarmükoriissed seened üksteist ja ökoloogilist taastamist mõjutavad. Selle projekti tulemuseks on ülevaade praegustest teadmistest eelpool mainitud probleemi kohta, ümaralehise kelluka (Campanula rotundifolia) eksperimentaalse uurimuse tulemused ja praktilised juhised jätkusuutlike taimepopulatsioonide taastamiseks. Projekti viime läbi koostöös Leuveni Katoliku Ülikooli (KU Leuven) ja kolleegidega Tartu Ülikooli taimeökoloogia töörühmast.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe Aavik

Rahastaja: Tartu Ülikool ja Leuveni Katolik Ülikool (KU Leuven)

22.02.2019

Maastiku konfiguratsiooni mõju hindamine nurmenuku populatsioonide funktsionaalsele sidususele maastikugenoomika meetodite abil

Kestvus: 2018 – 2020

Kasvukohtade killustumine on üks olulisemaid liigilise ja geneetilise mitmekesisuse püsimajäämist ohustavaid tegureid. Geneetilise mitmekesisuse säilimine aitab aga tagada liikide võimekust kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Paraku on ebaselge see, kuidas mõjutavad erinevad maastikuelemendid taimepopulatsioonidevahelist geenivoolu ja killustunud kasvukohtades paiknevate taimepopulatsioonide geneetilist mitmekesisust. Käesolevas projektis kombineerin ma kaasaegseid molekulaarseid ning maastikuanalüüsi meetodeid, et hinnata killustunud populatsioonide vahelist geenivoolu ning populatsioonide neutraalset ja adaptiivset geneetilist mitmekesisust. Projekti tulemusena paranevad meie teadmised selle kohta, kuidas maastiku skaalas toimuvad protsessid mõjutavad taimede geneetilist mitmekesisust. Need teadmised omakorda toetavad looduskaitseliste tegevuste planeerimist.

Projektis osalevad: Sabrina Träger, Tsipe Aavik

Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)

Projekti infoleht Eesti Teadusinfosüsteemis

10.02.2019

Maastikustruktuuri muutuste mõju elurikkusele ja ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede pakkumisele

Projekti kestvus: 2017-...

Projekti eesmärgiks on tuvastada ökosüsteemiteenuste pakkumise seosed tänase ja ajaloolise maastikustruktuuriga, hinnata elupaikade kao ja fragmenteerumise mõju ning ennustada elupaikade taastamisel muutunud maastike mõju looduse hüvedele. Projekti käigus uuritakse peamiselt pool-looduslikke põllumajandusmaastikke ning uurimistöö tulemusel täienevad oluliselt teadmised ökosüsteemide toimimisest. Töö tulemustel on ka oluline rakendus looduskaitses ja elupaikade taastamises, võimaldades maksimeerida looduse hüvesid dünaamilistes maastikes. Tegemist on Elisabeth Prangeli doktorantuuriprojektiga.

Projektis osalevad: Elisabeth Prangel, Aveliina Helm

Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)

10.02.2019

Taimede geneetilise mitmekesisuse seos maastiku ajalis-ruumiliste muutustega

Kestvus: 2015-2021

Kasvukohtade killustumine on üks olulisemaid elurikkust ohustavaid tegureid, kuid selle mõju taimede geneetilisele mitmekesisusele ning evolutsioonilisele potentsiaalile on ebaselge. Kaasaegsed DNA sekveneerimismeetodid võimaldavad kirjeldada arvukaid nii neutraalseid kui adaptiivseid geneetilisi markereid. See avardab märkimisväärselt võimalusi uurida killustumise geneetilisi tagajärgi ning sellest sõltuvat evolutsioonilist potentsiaali. Projekti eesmärk on hinnata looduskaitseliselt väärtuslike loopealsete ajalis-ruumiliste muutuste mõju taimede geneetilisele mitmekesisusele. Et analüüsida ajaloolise ja kaasaegse maastiku struktuuri mõju nii neutraalsele kui ka adaptiivsele geneetilisele mitmekesisusele, kasutame järgmise põlvkonna sekveneerimist ning maastikugenoomikat, mis kombineerib populatsioonigenoomilisi ja maastikuökoloogilisi meetodeid. Projekt suurendab teadmisi killustumise mõjust elurikkusele ja võimaldab planeerida tulemuslikku pool-looduslike koosluste kaitset.

Projektis osalevad: Tsipe Aavik, Sabrina Träger, Iris Reinula, Marianne Kaldra

Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)

Projekti infoleht Eesti Teadusinfosüsteemis

Samal teemal:

10.02.2019

Eesti loopealsete taastamine

Kestvus: 2014-2019

2014. aastal sai positiivse rahastusotsuse projekt "Elu alvaritele" ehk Eesti loopealsete karjamaade taastamine (LIFE13NAT/EE/000082). Projekti eesmärgiks on taastada 2500 hektari suurusel alal veel säilinud loopealseid Saaremaal, Muhus, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal ja rajada alade edasiseks karjatamiseks vajalik taristu. Oluline osa projektist on ka loopealse elupaiga väärtuste tutvustamine ning teadlikuse tõstmine. Loopealse taastamise peamiseks tegevuseks on kinnikasvanud alalt mändide ja kadakate raiumine. Heas seisundis loopealsel ei ületa kadakate katvus 30% karjamaa pindalast. Projekti partneriteks on Keskkonnaamet, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli spetsialistid jälgivad ka kuidas taastub elurikkus taastatavatel loopealsetel. 2015 a. suvel toimusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel mahukad välitööd, kus koguti andmeid soontaimede, sammalde, ämblike, liblikate, kimalaste, lindude ja mükoriisa taastamiseelse seisundi kohta. 2019 a. suvel hinnatakse taastamisjärgset seisundit. Seiret on plaanis korrata vähemalt iga 5 aasta tagant.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Liis Kasari, Elisabeth Prangel, Linda Pall

Rahastaja: Projekti kogumaksumuseks on ligikaudu 3,7 mln eurot, millest 75% on Euroopa Ühenduse LIFE + Loodus programmi ja 25% Eesti riigi panus. Kohaliku kaasfinantseeringu tagavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Projekti aruanne (inglise keeles) ja loopealsete hoolduskava

Uudiste arhiiv

Loopealsete suuremahulise taastamise mõju elurikkusele, taastamisjärgne seisund ja taastamistegevuste analüüs

Loopealsete suuremahulise taastamise mõju elurikkusele, taastamisjärgne seisund ja taastamistegevuste analüüs

LIFE IP projekt "Loodusrikas Eesti"

Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks kohandatud kogukonnapõhine metsa- ja põllumajandusmaastike majandamine (Life-IP ForEst&FarmLand)

Teaduse tippkeskus EcolChange

Teaduse tippkeskus EcolChange

Elurikkuse maastikuskaalas taastamine ja ajalised viibed ökosüsteemi funktsioneerimises (RESTFUNC)

Elurikkuse maastikuskaalas taastamine ja ajalised viibed ökosüsteemi funktsioneerimises (RESTFUNC)

Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal

Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal

CELSA projekt: geneetilise mitmekesisuse ja peremeestaime arbuskulaarsete mükoriisaseenekoosluste sidumine

CELSA projekt: geneetilise mitmekesisuse ja peremeestaime arbuskulaarsete mükoriisaseenekoosluste sidumine

Maastiku konfiguratsiooni mõju hindamine nurmenuku populatsioonide funktsionaalsele sidususele maastikugenoomika meetodite abil

Maastiku konfiguratsiooni mõju hindamine nurmenuku populatsioonide funktsionaalsele sidususele maastikugenoomika meetodite abil

Maastikustruktuuri muutuste mõju elurikkusele ja ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede pakkumisele

Maastikustruktuuri muutuste mõju elurikkusele ja ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede pakkumisele

Taimede geneetilise mitmekesisuse seos maastiku ajalis-ruumiliste muutustega

Taimede geneetilise mitmekesisuse seos maastiku ajalis-ruumiliste muutustega

Samal teemal:

Eesti loopealsete taastamine

Eesti loopealsete taastamine

Archives