Teadmised liikide ja koosluste ökoloogiast on praegusel suurte globaalsete muutuste ajastul muutumas aina olulisemaks. Kui tahad anda oma panust elurikkuse säilimisse ning selle kaitse korraldamisse, siis tule bakalaureuse- ja magistritööd tegema maastike elurikkuse töörühma!
Ootame ökoloogiahuvilisi tegusaid tudengeid, keda innustavad suvised välitööd pilkuköitvatel niidukooslustel või elurikkuse geneetilist komponenti valgustavate molekulaarsete analüüse tegemine laboris. Nagu näed, on maastike elurikkuse töörühmas parimal moel ühendatud niinimetatud roheline ja valge bioloogia.
Allpool on nimekiri maastike elurikkuse töörühma bakalaureuse- ja magistriõppe lõputööteemadest. Tea, et bakalaureusetööst võib välja kasvada magistritöö ja magistritöö teema kirjanduse ülevaade saab olla bakalaureusetööks. Kui Sind aga köidab mõni töörühmaga seotud teema, mida loetelus ei ole, või näed, et väljapakutud teema sobiks Sinule hästi veidi teise nurga alt, palun võta ühendust - leiame koos lahenduse!
VALIK BAKALAUREUSETÖÖ TEEMASID
Ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved on looduse poolt pakutavad inimkonnale kasu toovad teenused. Üks oluline tugisammas nende pakkumisel on geneetiline mitmekesisus, mis tagab liikide püsimajäämise pikemas plaanis. Bakalaureusetöös uuritakse kirjanduse põhjal, kas ja kuidas toetab geneetiline mitmekesisus ökosüsteemiteenuste pakkumist ning kas ökosüsteemiteenuste rohkus võiks omakorda toetada eri liikide geneetilist mitmekesisust.
Töö juhendajad on Elisabeth Prangel ja Iris Reinula.
Bakalaureusetöös antakse ülevaade samblike looduskaitselisest seisundist Euroopa maastikul.
Töö juhendaja on Polina Degtjarenko.
Rohkem lihhenoloogiliste bakalaurese- ja magistritööde teemasid leiad siit!
Bakalaureusetöös koostatakse ülevaade Eestis kasvavate samblike viimase ohustatuse hindamise ehk punase nimestiku tulemustest.
Töö juhendaja on Polina Degtjarenko.
Kraavidel on väga oluline roll elurikkuse hoidmisel põllumajandusmaastikes. Erinevate maastikuelementide seas Eesti põllumajandusmaastikel on kraavid kõige suurema pindalaga ning pakuvad elupaika arvukatele looma- ja taimeliikidele nii vees kui maismaal. Sellepärast on oluline teada, milliste majandamisvõtetega on võimalik soodustada erinevate liikide esinemist kraavides ning nende kallastel. Millised võtted soodustavad kõige rohkemaid liike ning millised kõige haruldasemaid liike? Bakalaureusetöö on seotud projektiga “Loodusrikas Eesti”, milles katsetatakse põllumeestega koos erinevaid elustikku toetavaid meetmeid põllumajandusmaastikes.
Töö juhendaja on Krista Takkis
Elurikkad põllumajandusmaastikud toetavad kestlikku põllumajandust läbi tõhusama tolmeldamise ning kahjuritõrje. Selleks on vaja tagada põlluservades rikkalik kasulike organismide kooslus. Üks viis elurikaste põlluservade toetamiseks on põldude servaalade vähem intensiivne majandamine. Bakalaureusetöös uurime, milliseid meetodeid kasutatakse põldude äärealade vähem intensiivseks majandamiseks, kui edukalt need toetavad põlluservade kasurikooslust ning kas neil meetoditel võib olla ka negatiivseid külgi. Töö on seotud projektiga “Loodusrikas Eesti”, milles katsetatakse põllumeestega koos erinevaid elustikku toetavaid meetmeid põllumajandusmaastikes.
Töö juhendaja on Krista Takkis
Elurikkuse kao ning kliimamuutuse pidurdamiseks on hädavajalik ulatuslik degradeerunud ökosüsteemide taastamine. Endiselt on aga ebaselge, milliste kriteeriumite alusel oleks parim hinnata looduse taastumist ning kuidas seda mõõta. Bakalaureusetöös uurime kirjanduse põhjal, kuidas defineerida taastumist, milliseid indikaatoreid on taastamise edukuse hindamiseks kasutatud ning kuidas taastumise ulatust hinnatakse. Uurime, millised indikaatorid ja meetodid võiksid olla kõige sobivamad laialdaseks kasutamiseks erinevates kooslustes, võimaldamaks erinevates süsteemides tehtud taastamistööde võrdlemist.
Töö juhendaja on Krista Takkis.
Mesilasliivikud on väikesed liivased elupaigad, mis on rajatud looduslikele mesilastele pesapaikadeks neis piirkondades, kus looduslikkke pesapaiku on vähe. Näiteks rajatakse neid linnade rohealadel, aedades, päikeseparkides jne. Bakalaureusetöös saab uurida, kui laialdaselt on sellised inimrajatud elupaigad levinud, millised looduslikud mesilaseliigid seal endale sobiva pesapaiga leiavad ning milline on selliste elupaikade rajamise potentsiaal Eestis. Bakalaureusetööst võib välja kasvada ka magistritöö, mille käigus on võimalik uurida Eesti teadaolevalt esimeste mesilasliivikute elustikku. Tööd juhendavad Krista Takkis ja Jelle Devalez.
Taimede maa-aluse biomassi uurimisel jääb sageli tähelepanuta juurte funktsionaalsus. Antud teema võimaldab tudengitel laboritööde käigus õppida juurestiku jaotamist risoomideks ja juurteks. Töös kasutatakse proovimaterjali, mis pärineb üle-eestilisest projektist EcoGrid, kus uuriti heas ja halvas seisus pärandniite ning metsi. Laboritööde tulemustele tuginedes on võimalik kirjutada lõputöö vähe uuritud juurte funktsionaalsuse teemal.
Töö juhendajateks on Ivika Ostonen ja Elvi Liiv.
Põllusaared võivad olla kui elurikkuse osaasid keset tugeva inimmõjuga põllumajandusmaastikke. Sageli otsesest inimmõjust kümneid või ka sadu aastaid puutumatuna, võivad need olla suurepäraseks elupaigaks looduslikele liikidele. Millised omadused määravad põllusaare elurikkuse, millised liigid seal endale elupaiga leiavad ning mida on üldse teada põllusaartest Eestis? Seda kõike võib lähemalt uurida bakalaureusetöös, mis on seotud projektiga LIFE-IP “Loodusrikas Eesti”. Töö juhendaks on Krista Takkis.
VALIK MAGISTRITÖÖ TEEMASID
Olukorras kus Eesti traditsioonilistes maastikes leidunud niidukooslused on drastiliselt vähenenud, pakuvad teeservad olulisi elupaku Eesti niiduliikidele. Teeservad saavad olla ka ökoloogilisteks koridorideks killustunud niiduelupaikade vahel. Oleme töörühmas varasemalt koostanud Eesti Maanteeametile ülevaate teeservade loodussõbralikumast hooldusest, kuid konkreetsemat tähelepanu vajab Eesti teeservade seisund ning roll elurikkuse hoidmisel. Magistritöö aitab töötada välja metoodika teeservade liigirikkuse hindamiseks lihtsate indikaatorite abil ning kaardistada liigirikkust toetavad teeservad Eestis. Töö eesmärk on selgitada välja, millised faktorid mõjutavad kõrge loodusväärtusega teeservade esinemist ning tuvastada, milline on heas seisus teeservade roll niidukoosluste sidususe tagamisel. Töö käigus tuvastatakse ka piirkonnad, kus teeservade loodussõbralik hooldus aitab kaasa elupaigakoridoride loomisele ning maastike sidususe tagamisele. Töös kasutatakse nii olemasolevaid kaardiandmeid kui ka magistrandi poolt kogutavaid välitööandmeid.
Töö juhendajad on Aveliina Helm ja Triin Reitalu.
Liigirikka taimestikuga pärandniite on Eesti maastikes jäänud võrreldes sajanditaguse ajaga väga väheks. Põllumajanduslikke rohumaid, mida on küntud ja kuhu on loomasöödaks sobivaid liike külvatud, on seevastu suurtel pindaladel. Rohumaadel, kus pikemat aega pole küntud, väetatud ega külvatud, hakkab looduslik taimestik taastuma ja neid klassifitseeritakse ökoloogiliselt väärtuslikeks püsirohumaadeks.
2023-2024. aastal inventeeris Pärandkoosluste Kaitse Ühing Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel üle 10 000 ha püsirohumaid. Inventuuri tulemuste abil saab välja selgitada millised faktorid (maastiku ajalugu, viimase kündmise aeg, mulla tüüp, sidusus pärandniitudega jne) mõjutavad põllumajanduslike rohumaade taimekoosluste taastumist loodusliku niidu taimekooslusteks. Töös kasutatakse inventuuride andmeid ja magistrandi poolt koondatud kaardiandmeid. Töö valmib osana Grasslife2 projektist. Töö juhendajaks on Triin Reitalu.
Hetkel on käimas mahukas looduskaitseprojekt, mille käigus taastatakse 500 hektarit puisniite Eestis ja 200 hektarit Lätis. Puisniitude näol on äärmiselt liigirikaste ja haruldaste ökosüsteemidega, mille pindala on viimase 100 aastaga vähenenud rohkem kui 1000 korda. Enne taastamistöid viisime läbi seire taastamata puisniitudel, et tuvastada, milline on taastamise mõju erinevatele liigirühmadele ning teistele puisniitude olulistele omadustele. 2023.-2024. aasta suvel toimuvatel välitöödel kogusime andmeid nii taimede, putukate, mullaseente kui ka vanade puude ja traditsiooniliste tööviiside kohta. Magistritöö eesmärgiks on juba olemasolevate andmete ja edasiste välitööde põhjal kirjeldada seni vähetuntud rühmade elurikkust puisniitudel ning hinnata puisniitude rolli erinevate looduse hüvede (ökosüsteemi teenuste) pakkujana. Töö valmib osana projektist WoodMeadowLIFE.
Juhendajateks on Triin Reitalu ja Aveliina Helm.
Rohumaaribad on lihtne ja tõhus viis rikastada põllumajandusmaastikke elupaikadega ja tuua ökosüsteemiteenuseid, näiteks tolmeldamist ning looduslikku kahjuritõrjet, monotoonsetesse põllumajandusmaastikkesse. LIFE-IP “Loodusrikas Eesti” projektis rajasime aastatel 2023-2024 rohumaaribad üheksale põllule, kasutades erinevaid looduslikke seemnesegusid. Magistritöös uurime, millised liigid kasutatud segudest esimestel aastatel õitsema hakkavad, kui laialdaselt neid liike seal leidub ning milliseid teenuseid nad pakuvad. Töö valmib osana LIFE-IP projektist “Loodusrikas Eesti”. Magistritöö juhendajaks on Krista Takkis.
Liigirikka taimestikuga pärandniite on Eesti ja Euroopa maastikes jäänud võrreldes sajanditaguse ajaga väga väheks. Põllumajanduslikke rohumaid, mida on küntud ja kuhu on loomasöödaks sobivaid liike külvatud, on seevastu suurtel pindaladel. Põllumajanduslikel rohumaadel on lisaks loomasöödaks heina kasvatamisele potentsiaali pakkuda mitmeid olulisi looduse hüvesid: tolmeldajate toetamine, mulla süsiniku salvestamine, elupaik avatud alade liikidele jne.
Magistritöö uurib põllumajanduslike rohumaade looduse hüvesid ja neid mõjutavaid faktoreid. Töö valmib koostöös Läti Ülikooli kaasprofessori Solvita Ružinaga ja baseerub suures osas Läti põllumajanduslikelt rohumaadelt kogutud andmetel. Samas on töö tulemused laiendatavad ka Eesti põllumajanduslikele rohumaadele. Töö valmib osana Grasslife2 projektist. Töö juhendajaks on Aveliina Helm.
Mesilasliivikud on väikesed liivased elupaigad, mis on rajatud looduslikele mesilastele pesapaikadeks neis piirkondades, kus looduslikkke pesapaiku on vähe. Näiteks rajatakse neid linnade rohealadel, aedades, päikeseparkides jne. Magistritöös saab uurida, kui laialdaselt on mesilasliivikud hetkel levinud ning millised looduslikud mesilaseliigid seal endale sobiva pesapaiga leiavad. Magistritöö käigus saab uurida Eesti teadaolevalt esimeste mesilasliivikute elustikku Tartus Maarjaväljal ning Pärnu-lähedases päikesepargis. Tööd juhendavad Krista Takkis ja Jelle Devalez.
