Teadmised liikide ja koosluste ökoloogiast on praegusel suurte globaalsete muutuste ajastul muutumas aina olulisemaks. Kui tahad anda oma panust elurikkuse säilimisse ning selle kaitse korraldamisse, siis tule bakalaureuse- ja magistritööd tegema maastike elurikkuse töörühma!
Ootame ökoloogiahuvilisi tegusaid tudengeid, keda innustavad suvised välitööd pilkuköitvatel niidukooslustel või elurikkuse geneetilist komponenti valgustavate molekulaarsete analüüse tegemine laboris. Nagu näed, on maastike elurikkuse töörühmas parimal moel ühendatud niinimetatud roheline ja valge bioloogia.
Allpool on nimekiri maastike elurikkuse töörühma bakalaureuse- ja magistriõppe lõputööteemadest. Tea, et bakalaureusetööst võib välja kasvada magistritöö ja magistritöö teema kirjanduse ülevaade saab olla bakalaureusetööks. Kui Sind aga köidab mõni töörühmaga seotud teema, mida loetelus ei ole, või näed, et väljapakutud teema sobiks Sinule hästi veidi teise nurga alt, palun võta ühendust - leiame koos lahenduse!
VALIK BAKALAUREUSETÖÖ TEEMASID
Küllaltki sageli on teadusuuringud leidnud, et mõnes elupaigas on liigiline mitmekesisus kõrge, kuigi selle elupaiga pindala ja kvaliteet on vähenenud ning killustatus suurenenud. Siiski kahaneb liigiline mitmekesisus ilmselt ajaga, kui elupaika ei taastata. Sarnaseid ajalisi viibeid on täheldatud ka taimede geneetilistes mustrites. Bakalaureusetöö uuribki kirjanduse põhjal, milliseid ja kui suuri ajalisi viibeid on leitud taimede geneetilistes mustrites.
Töö juhendajad on Tsipe Aavik ja Iris Reinula.
Viimase saja aasta jooksul on niidukoosluste pindala Euroopas drastiliselt vähenenud. See on tekitanud olukorra, kus niidukooslused on mitmetes maastikes tugevalt killustunud. Bakalaureusetöös uuritakse, kas tavalise niidutaime, hariliku nurmenuku, morfoloogilised tunnused (näiteks õite arv või leheroseti suurus) võivad killustunud maastikus erineda sidusama maastiku omadest ning mis tagajärgi võimalikud erisused kaasa võivad tuua. Töös kasutatakse projekti FuncNet andmeid ning huvi korral on võimalus osaleda ka projekti välitöödel.
Töö juhendajad on Marianne Kaldra ja Iris Reinula.
Ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved on looduse poolt pakutavad inimkonnale kasu toovad teenused. Üks oluline tugisammas nende pakkumisel on geneetiline mitmekesisus, mis tagab liikide püsimajäämise pikemas plaanis. Bakalaureusetöös uuritakse kirjanduse põhjal, kas ja kuidas toetab geneetiline mitmekesisus ökosüsteemiteenuste pakkumist ning kas ökosüsteemiteenuste rohkus võiks omakorda toetada eri liikide geneetilist mitmekesisust.
Töö juhendajad on Elisabeth Prangel ja Iris Reinula.
Geneetiline mitmekesisus on üks osa liigisisesest varieeruvusest, mis on vajalik liikide püsimajäämiseks. Muutuvates keskkonnatingimustes on geneetilise varieeruvuse olemasolu eriti vajalik, sest võimaldab mingile keskkonnatingimusele paremini kohastunud isenditel uutes tingimustes paremini toime tulla. Bakalaureusetöös antakse ülevaade maastikugenoomika teadusharust, mis uurib keskkonna mõju loodusliku valiku all olevale (adaptiivsele) geneetilisele variatsioonile. Oleme töörühmas erinevate projektidega (näiteks FuncNeti) kogunud andmeid hariliku nurmenuku geneetilise mitmekesisuse kohta, mida saaks bakalaureusetöös soovi korral kasutada või edasi arendada magistritööks. Huvi korral on võimalus osaleda FuncNeti projekti tegemistes.
Töö juhendajad on Tsipe Aavik ja Iris Reinula.
Bakalaureusetöös antakse ülevaade samblike looduskaitselisest seisundist Euroopa maastikul.
Töö juhendaja on Polina Degtjarenko.
Rohkem lihhenoloogiliste bakalaurese- ja magistritööde teemasid leiad siit!
Bakalaureusetöös koostatakse ülevaade Eestis kasvavate samblike viimase ohustatuse hindamise ehk punase nimestiku tulemustest.
Töö juhendaja on Polina Degtjarenko.
Tolmeldamine on hüve, mille püsimajäämisest sõltub paljude kultuurtaimede saagikus, aga ka väga paljude õistaimeliikide kohasus ja pikaajaline elujõulisus. Kaasaegsetes põllumajandusmaastikes on looduslike ja poollooduslike elupaikade kadumise tõttu elurikkuse toetamisel üha suurem roll kanda põldudega piirnevatel lineaarsetel maastikuelementidel, nt. metsa- ja teeservadel, kraavipervedel ning liinialustel. Bakalaureusetöö annab kirjanduse põhjal ülevaate sellest, milline on selliste maastikuelementide roll taim-tolmeldaja interaktsioonide toetamisel. Pärast bakalaureusetööd on võimalik sarnasel teemal magistriõpinguid jätkata juba ise projekti FuncNet raames andmeid kogudes.
Töö juhendajad on Tsipe Aavik ja Virve Sõber.
Kraavidel on väga oluline roll elurikkuse hoidmisel põllumajandusmaastikes. Erinevate maastikuelementide seas Eesti põllumajandusmaastikel on kraavid kõige suurema pindalaga ning pakuvad elupaika arvukatele looma- ja taimeliikidele nii vees kui maismaal. Sellepärast on oluline teada, milliste majandamisvõtetega on võimalik soodustada erinevate liikide esinemist kraavides ning nende kallastel. Millised võtted soodustavad kõige rohkemaid liike ning millised kõige haruldasemaid liike? Bakalaureusetöö on seotud projektiga “Loodusrikas Eesti”, milles katsetatakse põllumeestega koos erinevaid elustikku toetavaid meetmeid põllumajandusmaastikes.
Töö juhendajad on Krista Takkis ja Kristiina Jürisoo.
Elurikkad põllumajandusmaastikud toetavad kestlikku põllumajandust läbi tõhusama tolmeldamise ning kahjuritõrje. Selleks on vaja tagada põlluservades rikkalik kasulike organismide kooslus. Üks viis elurikaste põlluservade toetamiseks on põldude servaalade vähem intensiivne majandamine. Bakalaureusetöös uurime, milliseid meetodeid kasutatakse põldude äärealade vähem intensiivseks majandamiseks, kui edukalt need toetavad põlluservade kasurikooslust ning kas neil meetoditel võib olla ka negatiivseid külgi. Töö on seotud projektiga “Loodusrikas Eesti”, milles katsetatakse põllumeestega koos erinevaid elustikku toetavaid meetmeid põllumajandusmaastikes.
Töö juhendajad on Krista Takkis ja Kristiina Jürisoo.
Elurikkuse kao ning kliimamuutuse pidurdamiseks on hädavajalik ulatuslik degradeerunud ökosüsteemide taastamine. Endiselt on aga ebaselge, milliste kriteeriumite alusel oleks parim hinnata looduse taastumist ning kuidas seda mõõta. Bakalaureusetöös uurime kirjanduse põhjal, kuidas defineerida taastumist, milliseid indikaatoreid on taastamise edukuse hindamiseks kasutatud ning kuidas taastumise ulatust hinnatakse. Uurime, millised indikaatorid ja meetodid võiksid olla kõige sobivamad laialdaseks kasutamiseks erinevates kooslustes, võimaldamaks erinevates süsteemides tehtud taastamistööde võrdlemist.
Töö juhendaja on Krista Takkis.
Viimasel kümnendil on Euroopas toimunud mitmete nahkhiireliikide levila ja talvitusala laienemine põhja poole. Märkimisväärsete liikide seas on ka kolm Eestit asustavat pikamaarändurit - pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), suurvidevlane (Nyctalus noctula) ja hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus). Pargi-nahkhiire puhul on automaatsete helisalvestajate abil kindlaks tehtud liigi talvine esinemine Lõuna-Soomes, suurvidevlane on asunud talvituma kortermajades Ukrainas ja Poolas ning hõbe-nahkhiir on talvel leitud ka Eestis.
Hõbe-nahkhiire talvine leidumine Eestis tuli esmakordselt ilmsiks Tartus 2011. aasta talvel. Külmade ilmade tõttu liikus ilmselt hoone konstruktsioonide vahel talvitunud loom SA Archimedes kontorihoonesse. 2013. aastast alates on Tartus teada ka hõbe-nahkhiire puhul talvitusele eelnev mängulennu-käitumine, mille käigus lendavad isased loomad ümber kõrgete hoonete, tuues samal ajal kuuldavale emastele loomadele mõeldud peibutushelisid. Mängulennu kohta on Tartus juhuslikke teateid mitmelt poolt linnast, kuid selle ajalist kestvust, ruumilist ulatust ning ligikaudset isendite arvu ei ole süsteemselt uuritud. Mujal Eestis nähtust täheldatud ei ole.
Bakalaureusetöö käigus uuritakse jalgsitransekte, kasutades hõbe-nahkhiire sügisese mängulennu piirkonna ulatust, ajastatust Tartus ning üritatakse hinnata mängivate isendite arvu. Sarnane uuring on läbi viidud näiteks Riias.
Töö juhendaja on Oliver Kalda.
Üha kasvav linnastumine mõjutab oluliselt nii tolmeldajaid kui ka neist sõltuvaid õistaimi. Linnastumise mõju elurikkusele võib olla nii soodne kui ka ebasoodne, sõltudes nii linnastumise määrast kui ka organismide omadustest. Bakalaureusetöö annab ülevaate uurimustest, kus on käsitletud tolmeldavate putukate ning putuktolmlevate taimede mitmekesisuse ja arvukuse muutuste seoseid linnastumise määraga.
Töö juhendajad on Virve Sõber ja Tsipe Aavik.
Geneetiline mitmekesisus on oluline elurikkuse komponent, kuna aitab taimepopulatsioonidel erinevate keskkonnamuutuste tingimustes püsima jääda. Hoolimata geneetilise mitmekesisuse olulisest rollist hinnatakse elurikkuse geneetilise varieeruvuse taastumist seireprojektides harva. Bakalaureusetöö annab kirjanduse põhjal ülevaate erinevatest võimalustest, millist olulist lisainfot annab geneetilise mitmekesisuse hindamine pärast taastamistöid. Samuti tuuakse töös välja erinevad näited nendest taastamise edukust hindavatest seireprojektidest, mille raames arvestatakse taimede geneetilist mitmekesisust. Bakalaureusetöö valmib mitme rahvusvahelise koostöövõrgustiku (COST) temaatika raames, milles maastike elurikkuse töörühma liikmed Eesti esindajatena osalevad: G-BiKE (Genomic BIodiversity Knowledge for Resilient Ecosystems) ja ConservePlants (An integrated approach to conservation of threatened plants for the 21st Century).
Töö juhandaja on Tsipe Aavik.
Organismide geneetiline mitmekesisus on üks peamistest elurikkuse komponentidest liigilise ning ökosüsteemide mitmekesisuse kõrval. Kuigi geneetilise mitmekesisuse hindamine on viimastel aastatel muutunud üha tavapärasemaks, piirdub suurem osa teadusuuringuid jätkuvalt vaid ühe või mõne liigi käekäigu hindamisega. Seetõttu on keeruline teha üldistusi geneetilise mitmekesisuse regionaalsete ja globaalsete mustrite ning neid määravate tegurite kohta. Samuti on pea võimatu hinnata, kas ja mil määral on globaalsed muutused, sh kliimamuutused ning looduslike kasvukohtade kadu, seda olulist elurikkuse komponenti mõjutanud. Makrogeneetika on värske teadusharu, mis koondab olemasolevaid uuringuid organismide geneetilise mitmekesisuse kohta, et hinnata selle olulise elurikkuse komponendi mustreid ning tuvastada seda määravaid seaduspärasid. Bakalaureusetöö eesmärk on anda kirjandusel põhinev ülevaade makrogeneetikast kui teadusharust, taimedele keskenduvatest makrogeneetilistest uuringutest ning peamistest selle valdkonna teadustulemustest.
Töö juhendaja on Tsipe Aavik.
1960. aastatel otsustati nõukogulike kampaaniate käigus metsastada ja teha seeläbi "majanduslikult kasulikumaks" suur hulk elurikkaid niidukooslusi. Pool sajandit hiljem pakutakse välja sama lahendus veel väheste järelejäänud niidualade metsastamiseks kliimaeesmärkide saavutamise nimel. Kas tegu on tulemusliku meetodiga või on metsastamisplaanides olulisi vajakajäämisi? Bakalaureusetöö eesmärgiks on koondada teadmised avamaastike metsastamise ajaloost ja tänasest seisust ning kirjeldada metsastamise ökoloogilisi tagajärgi, sh mõju tolmeldajatele, mullaelustikule ning niitudega seotud elurikkusele ja looduse hüvedele tervikuna.
Töö juhendajateks on Aveliina Helm ja Elisabeth Prangel.
Töö juhendajateks on Ivika Ostonen ja Elvi Liiv.
VALIK MAGISTRITÖÖ TEEMASID
Muld sisaldab miljoneid mikroorganisme, kelle kaasabil taimede ja teiste organismide suremisel tekkinud varis lagundatakse huumuseks ja toitaineteks, mis on taimedele uuesti omastatavad. Lagundamise kiirus sõltub nii mikroorganismide mitmekesisusest kui ka mitmetest keskkonnaparameetritest (niiskusaste, temperatuur, mulla pH jne). Lagundamise hindamiseks on teadlased välja töötanud lihtsa ja veidi lõbusana kõlava indeksi – teekoti indeks. Nimelt kaevatakse mulda kaks teekotti – üks kiiresti laguneva teega (näiteks roheline tee) ja üks aeglaselt laguneva teega (näiteks rooibos). Teekotte hoitakse mullas 90 päeva ja seejärel need kaalutakse. Suhe aeglaselt laguneva ja kiirelt laguneva teekoti kaalu vahel annab infot varise lagunemiskiiruse kohta koosluses. Kasutades katse tulemusi saab hinnata, kas ja millised bioloogilised, keskkonna ja maastikuparameetrid mulla lagundamisaktiivsust mõjutavad. Katse teostatakse rohumaadel, kus hinnatakse ka taimede ja mulla seente liigirikkust ja liigilist koosseisu ning mulla omadusi (pH-d, süsiniku ja toitainete sisaldust). Teekoti indeksist saab põhjalikumalt lugeda siit. Magistritöö teema ja välitööd haakuvad meie töörühmas käimasoleva rahvusvahelise projektiga InterRest.
Töö juhendajad on Tanel Vahter ja Triin Reitalu.
Maastike üheülbastumine ning intensiivsed põllumajandusvõtted kahandavad põllumajandusmaastike elurikkust. Lisaks erinevate organismirühmade liigilisele mitmekesisusele ning arvukusele avaldavad need tegurid olulist mõju erinevate organismide vahelistele interaktsioonidele, s.h taimede ning neid tolmeldavate putukate vahelistele suhetele. Magistritöös, mis valmib rahvusvahelise projekti FuncNet tegevuste raames, analüüsitakse taimede ja tolmeldavate putukate vahelisi seoseid erineva majandamisintensiivsusega maastikes. Töö hõlmab suviseid vaatlusi niidukooslustes ja huvi korral ka laboratoorseid tegevusi sügistalvisel ajal, andmete statistilist analüüsi ning tulemuste interpreteerimist.
Töö juhendajad on Virve Sõber ja Tsipe Aavik.
Üha kasvav linnastumine mõjutab oluliselt nii tolmeldajaid kui ka neist sõltuvaid õistaimi. Linnastumise mõju elurikkusele võib olla nii soodne kui ka ebasoodne, sõltudes nii linnastumise määrast kui ka organismide omadustest. Magistritöö raames saab võrrelda erinevate majandamisvõtete mõju tolmeldaja- ja taimekooslustele Tartu linna rohealadel.
Töö juhendajad on Virve Sõber ja Tsipe Aavik.
2022. aasta lõpus heakskiidetud Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsiooni Kunming-Montreali protokoll nimetab ühe põhieesmärgina looduslike liikide geneetilise mitmekesisuse säilitamist, kuna see on muutuvas keskkonnas liikide püsimajäämise üks peamisi tagatisi. Et selle eesmärgi suunas liikuda, peavad dokumendile allakirjutanud riigid edaspidi geneetilist mitmekesisust ka seirama. Magistritöös antakse ülevaade võimalikest geneetilise mitmekesisuse seire meetoditest ja indikaatoritest konventsiooni raamistikus ning koostatakse eelvalikunimekiri liikidest, mida edaspidi Eestis seirata võiks. Magistritöö valmib koostöös Kliimaministeeriumi ning Keskkonnaametiga, kuna ülevaade geneetilise mitmekesisuse seirest ning valmiv nimekiri on oluliseks sisendiks konventsiooni rakendamise Eesti-poolses tegevuses.
Töö juhendaja on Tsipe Aavik.
2019. aastal algatatud harrastusteaduse kampaanias “Eesti otsib nurmenukke” (“Looking for Cowslips”) koguti nurmenuku andmeid üle Eesti ka 2020. aasta kevadel. Osalejatel paluti uurida, kui palju on ühes kohas nurmenuku kahte eri tüüpi õisi. Ühel tüübil asetsevad tolmukad madalamal ja emakas kõrgemal (L-tüüp), teisel tolmukad kõrgemal ja emakas madalamal (S-tüüp). Selliste õitega taimi kutsutakse erikaelseteks ning see on üks viis, kuidas taimed väldivad iseviljastumist, sest vaid teist tüüpi õiest pärit õietolm on võimeline viljastuma. Heades tingimustes on tavaliselt mõlemat tüüpi õisi umbes võrdselt, kuid nurmenukule sobivate elupaikade kadumise tõttu võib see tasakaal kaduda. Elurikkuse mustrid reageerivad taolistele maastiku muutustele enamasti ajalise viibega. Magistritöö raames uuritaksegi, kas näeme viibega vastust elupaikade kahanemisele ka erikaelsuse mustrites. Töö raames tuleb koguda ruumilisi andmeid, kasutades selleks erinevaid kaasaegseid kui ka ajaloolisi kaarte. Magistritöö tulemused on plaanis vormistada ka teadusartiklina.
Töö juhendajad on Tsipe Aavik, Marianne Kaldra ja Iris Reinula.
Suur osa looduskaitsetegevusest keskendub liigilise mitmekesisuse säilitamisele, kuna tihti eeldatakse, et liigiline mitmekesisus peegeldab ka teisi elurikkuse komponente, näiteks geneetilist mitmekesisust. On aga leitud, et erinevate mehhanismide koostoimel võib geneetilise ja liigilise mitmekesisuse vahel esineda nii positiivseid kui ka negatiivseid seoseid või mõnel juhul ei ole seost tuvastatud. Magistritöö eesmärk on uurida juba kogutud andmete põhjal, milline on hariliku nurmenuku (Primula veris) populatsioonide geneetilise mitmekesisuse seos loopealsete liigilise mitmekesisusega ning milliseid looduskaitselisi järeldusi selle põhjal teha saab.
Töö juhendajad on Tsipe Aavik ja Iris Reinula.
Olukorras kus Eesti traditsioonilistes maastikes leidunud niidukooslused on drastiliselt vähenenud, pakuvad teeservad olulisi elupaku Eesti niiduliikidele. Teeservad saavad olla ka ökoloogilisteks koridorideks killustunud niiduelupaikade vahel. Oleme töörühmas varasemalt koostanud Eesti Maanteeametile ülevaate teeservade loodussõbralikumast hooldusest, kuid konkreetsemat tähelepanu vajab Eesti teeservade seisund ning roll elurikkuse hoidmisel. Magistritöö eesmärgiks ongi kaardistada liigirikkust toetavad teeservad Eestis, selgitada välja, millised faktorid mõjutavad kõrge loodusväärtusega teeservade esinemist ning tuvastada, milline on heas seisus teeservade roll niidukoosluste sidususe tagamisel. Töö käigus tuvastatakse ka piirkonnad, kus teeservade loodussõbralik hooldus aitab kaasa elupaigakoridoride loomisele ning maastike sidususe tagamisele. Töö viiakse läbi osana projektist RESTFUNC ning kasutatakse nii olemasolevaid kaardiandmeid kui ka magistrandi poolt kogutavaid välitööandmeid.
Töö juhendajad on Aveliina Helm ja Triin Reitalu.
Koosluste taastamise järel läheb aega, enne kui taastuvad populatsioonid ja liikidevahelised interaktsioonid. Magistritöös uurime, kuidas sõltub nende taastumine maastiku ajaloost ja struktuurist ning interaktsioonides osalevate liikide tunnustest ja elukäigust. Tegu on olulist uut teaduslikku teadmist loova tööga, mille käigus vaadatakse varasemalt väga vähe uuritud süsteeme ja protsesse. Töös kasutame taastatud loopealsetelt kogutud andmeid taimede, mesilaste ning liblikate hulgast. Magistritöö valmib projekti RESTFUNC osana.
Juhendajad on Krista Takkis ja Jelle Devalez.
Hetkel on käimas mahukas looduskaitseprojekt, mille käigus taastatakse 500 hektarit puisniite Eestis ja 200 hektarit Lätis. Puisniitude näol on äärmiselt liigirikaste ja haruldaste ökosüsteemidega, mille pindala on viimase 100 aastaga vähenenud rohkem kui 1000 korda. Enne taastamistöid viime läbi seire taastamata puisniitudel, et tuvastada, milline on taastamise mõju erinevatele liigirühmadele ning teistele puisniitude olulistele omadustele. 2023.-2024. aasta suvel toimuvatel välitöödel kogume andmeid nii taimede, putukate, mullaseente kui ka vanade puude ja traditsiooniliste tööviiside kohta. Magistritöö eesmärgiks on kirjeldada seni vähetuntud rühmade elurikkust puisniitudel ning anda soovitusi taastamistööde läbiviimiseks. Töö valmib osana projektist WoodMeadowLIFE.
Juhendajateks on Triin Reitalu ja Aveliina Helm.
