välitööd

Teadmised liikide ja koosluste ökoloogiast on praegusel suurte globaalsete muutuste ajastul muutumas aina olulisemaks. Kui Sa tahad anda oma panuse elurikkuse säilimisse ning selle kaitse korraldamisse, siis kaalu bakalaureuse- ja magistritöö tegemist TÜ maastike elurikkuse töörühmas. Ootame oma gruppi ökoloogiahuvilisi tegusaid tudengeid, keda inspireerivad suvised välitööd pilkuköitvatel niidukooslustel ja/või elurikkuse geneetilist komponenti valgustavad molekulaarsed analüüsid laboris. Meie töörühmas on parimal moel ühendatud nn "roheline" ja "valge" bioloogia. Palun võtke ühendust Dr. Tsipe Aaviku või Dr. Aveliina Helmiga, kui olete huvitatud meie töörühma tegemistest.

 

 

 

 

BAKALAUREUSE- JA MAGISTRITÖÖDE TEEMAD 2020/2021 ÕPPEAASTAL

Kui oled huvitatud mõnest teemast, millega meie töörühm tegeleb, kuid mida ei ole allpool loetletud, võta meiega ühendust ja leiame koos lahenduse.

 

Peremeestaimede geneetilise mitmekesisuse ja arbuskulaarsete mükoriisaseente koosluste koosmõju roll taimepopulatsioonide taastamisel

Bakalaureusetöö eesmärk on anda kirjanduse põhjal ülevaade olemasolevatest teadmistest selle kohta, kuidas mõjutab peremeestaimede geneetiline varieeruvus koos krohmseente koosluste koosseisuga taimepopulatsioonide taastumist. Krohmseened, mis moodustavad taime juurtes arbuskulaarset mükoriisat, on liigirikka taimekoosluse taastumise oluliseks eelduseks. Paraku on väga napid meie teadmised selle kohta, kuidas mõjutab peremeestaime liigisisene varieeruvus ehk geneetiline mitmekesisus arbuskulaarse mükoriisa teket ning milline on nende komponentide koosmõju roll taimepopulatsioonide taastamise efektiivsuses. Kasvukohtade killustumise tulemusena on paljud taimepopulatsioonid geneetiliselt vaesunud, mistõttu on teadmised peremeestaimede geneetilise mitmekesisuse ning krohmseente koosluste koosmõjust ökosüsteemide taastamisel väga olulised. Töö on osa koostööprojektist Leuveni Ülikooliga Belgias. Bakalaureusetöö valmimist juhendavad Tsipe Aavik (maastike elurikkuse töörühm) ja Kadri Koorem (taimeökoloogia töörühm).

 

Taimede geneetilise mitmekesisuse seire taimekoosluste taastamisel

Geneetiline mitmekesisus on oluline elurikkuse komponent, kuna aitab taimepopulatsioonidel erinevate keskkonnamuutuste tingimustes püsima jääda. Hoolimata geneetilise mitmekesisuse olulisest rollist hinnatakse elurikkuse geneetilise varieeruvuse taastumist seireprojektides harva. Bakalaureusetöö annab kirjanduse põhjal ülevaate erinevatest võimalustest, millist olulist lisainfot annab geneetilise mitmekesisuse hindamine pärast taastamistöid. Samuti tuuakse töös välja erinevad näited nendest taastamise edukust hindavatest seireprojektidest, mille raames arvestatakse taimede geneetilist mitmekesisust. Bakalaureusetöö valmib mitme rahvusvahelise koostöövõrgustiku (COST) temaatika raames, milles maastike elurikkuse töörühma liikmed Eesti esindajatena osalevad: G-BiKE (Genomic BIodiversity Knowledge for Resilient Ecosystems) ja ConservePlants (An integrated approach to conservation of threatened plants for the 21st Century). Bakalaureusetöö valmimist juhendab Tsipe Aavik (ja inglisekeelse töö puhul ka Sabrina Träger).

 

Taimede geneetilise ja liigilise mitmekesisuse seos loopealsetel

Suur osa looduskaitsetegevusest keskendub liigilise mitmekesisuse säilitamisele, kuna tihti eeldatakse, et liigiline mitmekesisus peegeldab ka teisi elurikkuse komponente, näiteks geneetilist mitmekesisust. On aga leitud, et erinevate mehhanismide koostoimel võib geneetilise ja liigilise mitmekesisuse vahel esineda nii positiivseid kui ka negatiivseid seoseid või mõnel juhul ei ole seost tuvastatud. Magistritöö eesmärk on uurida juba kogutud andmete põhjal, milline on hariliku nurmenuku (Primula veris) populatsioonide geneetilise mitmekesisuse seos loopealsete liigilise mitmekesisusega ning milliseid looduskaitselisi järeldusi selle põhjal teha saab. Töö juhendajad on Tsipe Aavik ja Iris Reinula.

 

Millised indikaatorliigid on kasulikud koosluste taastumise tuvastamisel peale taastamistöid?

Indikaatorliikide kasutamine koosluses toimuvate protsesside jälgimisel on sageli kasutatud lähenemisviis, kuid selle edukus sõltub suurest valitud liikide sobilikkusest. Millised liigirühmad ning milliste omadustega liigid on osutunud kõige paremateks indikaatoriteks taimekoosluste taastamise järgsete muutuste jälgimisel? Millised liigid võiksid olla sobivaimad, tuvastamaks koosluste taastumist Eesti taastatud loopealsetel? Töö on seotud töörühma RESTFUNC projektiga. Bakalaureusetöö juhendaja on Aveliina Helm.

 

Maastike taastamine

Maastike taastamine on viimastel aastakümnetel esile kerkinud mõtteviis, mis toetub koosluste taastamisel lisaks kohalike keskkonnatingimustele ja konkreetsetele liikidele ka ümbritseva maastiku omadustele ning seal tegutsevate inimestega koostoimimisele. Mille poolest erineb maastike taastamine tavapärasest taastamisprojektidest? Maastike taastamise kontseptsiooni on enam kasutatud metsamaastike taastamisel, kuid kuidas toimib see pool-looduslike niidukoosluste ja traditsiooniliste pärandmaastike taastamisel? Töö on seotud töörühma RESTFUNC projektiga. Bakalaureusetöö juhendaja on Krista Takkis.

 

Integreeritud taimekaitset soodustavad meetmed

Põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamine kahjuritõrjeks põldudel on väga oluline meetod loodussõbralikus põllumajanduses. Selle meetodi efektiivseks kasutamiseks on aga vaja teada, millised tegurid nii väikeses skaalas kui kogu maastikus suurendavad kasurite arvukust põldudel. Kas see sõltub rohkem põlluservade laiusest, seal kasvavatest liikidest või ümbritseva maastiku struktuurist? Töö teema on seotud töörühma projektiga „Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal“. Bakalaureusetöö juhendaja on Aveliina Helm.

 

Erinevate majandamisvõtete mõju kraavide elurikkusele põllumajandusmaastikes

Kraavidel on väga oluline roll elurikkuse hoidmisel põllumajandusmaastikes. Erinevate maastikuelementide seas Eesti põllumajandusmaastikel on kraavid kõige suurema pindalaga ning pakuvad elupaika arvukatele looma- ja taimeliikidele nii vees kui maismaal. Sellepärast on oluline teada, milliste majandamisvõtetega on võimalik soodustada erinevate liikide esinemist kraavides ning nende kallastel. Millised võtted soodustavad kõige rohkemaid liike ning millised kõige haruldasemaid liike? Töö teema on seotud töörühma projektiga „Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal“. Bakalaureusetöö juhendaja on Krista Takkis.

 

Ühe- ja mitmeaastased rohumaaribad põllumajandusmaastikes

Elurikkuse hoidmine põllumajandusmaastikes on viimasel ajal sattunud kõrgendatud tähelepanu alla seoses aina laialdasemalt registreeritud elurikkuse kaoga kogu maailmas. Elurikkuse soodustamiseks põllumajandusmaastikes on soovitatud mitmeid meetmeid, seal hulgas ühe- või mitmeaastaste rohumaaribade loomine taimedele, tolmeldajatele, kasuritele jt organismidele elu- ja toitumispaigaks. Milliseid eesmärke need ribad eelkõige täidavad? Mis tingimustel ja kuhu on neid eelkõige mõttekas rajada? Millised liigid ja hooldusvõtted võiksid sobida nendele ribadele Eesti tingimustes? Töö teema on seotud töörühma projektiga „Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal“. Bakalaureusetöö juhendaja on Krista Takkis.

 

Peamised elurikkuse indikaatorid (essential biodiversity variables) ning nendega seotud ajalised viibed

Üle maailma on praegu välja töötamisel nö peamised elurikkuse indikaatorid, mille abil oleks võimalik teostada pikaajalisi uuringuid elurikkuse ja selle muutuste hindamiseks erinevates ökosüsteemides. Millised on need kõige olulisemad tegurid, millel tuleks silm peal hoida ning kuidas neid praktiliselt kasutada? Kuidas mõjutavaid neid indikaatoreid ajalised viibed liikide arvukuse muutustes? Bakalaureusetöö juhendaja on Aveliina Helm.