Picture2

Liis Kasari-Toussaint

PhD

lkasari@ut.ee

J. Liivi 2-304, Tartu, 50409

+37256669102

Minu peamiseks uurimissuunaks on niidukoosluste elurikkust mõjutavad tegurid, niitude kaitse ja taastamisvõimalused. Suur osa Euroopa soontaimede liigirikkusest on seotud just pool-looduslike niidukooslustega ning väikesel skaalal on nad erakordselt liigirikkad ka kogu maailma mastaabis. Struktuurse võrrandi mudeli tulemused näitasid, et erinevatel keskkonnafaktoritel on nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid lubjarikaste niitude väikeseskaalalisele rohttaimede kogu liigirikkusele. Ajaloolisel elupaiga suurusel ja elupaikade omavahelisel sidususel oli otsene positiivne mõju liigirikkusele ning ajaloolisel inimasustuse tihedusel kaudne positiivne mõju liigirikkusele. Kogu liigirikkust suurendasid otseselt ka väikeseskaalaline valguse heterogeensus ja mõõdukas põõsaste katvus. Samas väikeseskaalaline mulla heterogeensus mõjutas liigirikkust negatiivselt. Antud tulemused näitavad, et liigirikaste niidukoosluste teke ja püsimine sõltub nii suurekaalalistest teguritest nagu pidev mõõdukas majandamine, piisava hulga niidulaikude olemasolu ja sidusus maastikus kui ka kohalikest keskkonnatingimustest, mida tuleb arvesse võtta elupaikade taastamisel ja säilitamisel (Gazol et al. 2012, Kasari et al. 2013, Prize et al. 2017).
Tänapäevaks on paljud niidukooslused degradeerunud traditsioonilise majandamise lakkamise, väetamise, metsastamise, kaevandamise jm. inimtegevuse tõttu. Kehvas seisus niitude elurikkus on väiksem ja pakub oluliselt vähem looduse hüvesid (Kasari et al. 2013, Ceulemans et al 2019, Prangel et al. avaldamisel). Mõnedel juhtudel ei pruugi aga elurikkus langeda. Nt Põhja-Eesti lämmastiku saaste ning karjatamise lakkamise tõttu degradeerunud niitudel oli kogu liigirikkus isegi oluliselt kõrgem kui 90 aastat tagasi, ka mõnede funktsionaalsete tunnuste mitmekesisus oli tõusnud. Samal ajal oli elupaiga rikkumatus ehk liigilise koosseisu sarnasus ajaloolisele kooslusele oluliselt vähenenud. Osad ajalooliselt esinenud niiduliigid on tänaseks juba piirkonnast kadunud ja mõningad kadumas ning kooslusesse on sisenenud hulgaliselt uusi teistest elupaigatüüpidest pärit kohalikke liike (kokku 104). Samas on need niidud endiselt elupaigaks ka üsna suurele hulgale lubjarikastele rohumaadele iseloomulikele liikidele (Kasari et al. 2016). Seega tuleks kaaluda selliste liigirikaste, samas tugevalt degradeerunud koosluste majandamist ja säilitamist hübriidsete või uudsete kooslustena. Seda muidugi olukorras, mil algne kooslus on tugevalt või lausa pöördumatult muutunud. Prioriteediks peab alati siiski seadma looduslike ja pool-looduslike koosluste taastamise ja säilitamise. Üheks võimaluseks elupaiga taastumispotentsiaali ja elurikkuse hindamiseks tulevikus on kasutada tumeda elurikkuse kontseptsiooni (Kasari et al. 2016, Lewis et al. 2017). Lisaks on tänapäeval uudseid võimalusi degradeerunud alade taastamiseks. Vahter et al. 2020 eksperimenteerisid liigirikaste taimekoosluste taastamisega, luues liigivaestesse põlevkivikarjääridesse mükoriisaseente abiga kõigest mõne aastaga rohelised niidud. Sama metoodikat kasutades võiks tekitada elurikkuse tugipunkte ka intensiivselt majandatud põllumajandusmaastikesse, kus taimede, putukate ja mükoriisaseente elustik põllumajandustootjale kasu saaks tuua.
Minu edasiseks teadustöö eesmärgiks on välja selgitada milliseid niidualasid tuleks eelisjärjekorras säilitada ja taastada, arvestades elupaiga seisundit, liigilist koosseisu, maastikuparameetreid ja sotsiaalmajanduslikke aspekte. Sotsiaalmajanduslike aspektidega seonduvalt on LIFE18IPE/EE/000007 projekti raames plaanis testida ka maahooldajate võimekust ise oma niidualade seisundit hinnata ja valmisolekut tulemustele orienteeritud toetussüsteemile üleminekuks. Lisaks on eesmärgiks uurida linnakeskkonna ja selle lähiümbruse rohealade elurikastamise ning niidukoosluste taastamise ja säilitamise võimalusi.

Vaata minu CV-d Eesti Teadusportaalis

 

  • Vahter, T., Bueno, C. G., Davison, J., Herodes, K., Hiiesalu, I., Kasari‐Toussaint, L., Oja, J., Olsson, P. A., Sepp, S‐K., Zobel, M., Vasar, M. & Öpik, M. 2020. Co‐introduction of native mycorrhizal fungi and plant seeds accelerates restoration of post‐mining landscapes. Journal of Applied Ecology, 57 (9), 1741−1751. DOI: 10.1111/1365-2664.13663.
  • Ceulemans, T., Van Geel, M., Jacquemyn, H., Boeraeve, M., Plue, J., Saar, L., Kasari, L., Peeters, G., van Acker, K., Crauwels, S., Lievens, B. & Honnay, O. 2019. Arbuscular mycorrhizal fungi in European grasslands under nutrient pollution. Global Ecology and Biogeography, 28 (12), 1796-1805.
  • Noreika, N., Helm, A., Öpik, M., Jairus, T., Vasar, M., Reier, Ü., Kook, E., Riibak, K., Kasari, L., Tullus, H., Tullus, T., Lutter, R., Oja, E., Saag, A., Randlane, T. & Pärtel, M. 2019. Forest biomass, soil and biodiversity relationships originate from biogeographic affinity and direct ecological effects. Oikos, 128 (11), 1653−1665. DOI: 10.1111/oik.06693.
  • Van Geel, M., Ceulemans, T., Plue, J., Takkis, K., Saar, L., Kasari, L., Peeters, G., van Acker, K., Jacquemyn, H. & Honnay, O. 2018. Environmental filtering rather than host plant specificity shapes the arbuscular mycorrhizal communities of European semi-natural grasslands. New Phytologist 220: 1262–1272.
  • Price, J., Tamme, R., Gazol, A., de Bello, F., Takkis, K., Uria Diez, J., Kasari, L. & Pärtel, M. 2017. Within-community environmental variability drives trait variability in species-rich grasslands. Journal of Vegetation Science 28: 303–312.
  • Lewis, R.J., de Bello, F., Bennett, J.A., Fibich, P., Finerty, G.E., Götzenberger, L., Hiiesalu, I., Kasari, L., Lepš, J., Májeková, M., Mudrák, O., Riibak, K., Ronk, A., Rychtecká, T., Vitová, A. & Pärtel, M. 2017. Applying the dark diversity concept to nature conservation. Conservation Biology 31: 40–47.
  • Kasari, L., Saar, L., de Bello, F., Takkis, K. & Helm, A. 2016. Hybrid ecosystems can contribute to local biodiversity conservation. Biodiversity and Conservation 25: 3023–3041.
  • Májeková, M., Paal, T., Plowman, N.S., Bryndová, M., Kasari, L., Norberg, A., Weiss, M., Bishop, T.R., Luke, S.H., Sam, K., Le Bagousse-Pinguet, Y., Lepš, J., Götzenberger, L. & de Bello, F. 2016. Evaluating functional diversity: Missing trait data and the importance of species abundance structure and data transformation. PLoSOne 11: e0152532.
  • Kasari, L., Gazol, A., Kalwij, J.M. & Helm, A. 2013. Low shrub cover in alvar grasslands increases small-scale diversity by promoting the occurrence of generalist species. Tuexenia 33: 293–308.
  • Gazol, A., Tamme, R., Takkis, K., Kasari, L., Saar, L., Helm, A. & Pärtel, M. 2012. Landscape- and small-scale determinants of grassland species diversity: direct and indirect influences. Ecography 35: 944–951.

 

Konverentsiettekanded:

  • Kasari, L., Holm, A. & Helm, A. Grassland restoration in Estonia: aims, methods and implications for biodiversity. Society of Ecological Restoration Europe Conference, 9.–13. september 2018, Reykjavik, Island. Suuline ettekanne.
  • Kasari, L., Holm, A., Prangel, E., Hernández-Agramonte, I.M. & Helm, A. LIFE to Alvars - large-scale grassland restoration in Estonia. Best practice and socio-economic implications. 5. Euroopa Looduskaitsebioloogia Kongress, 12.–15. juuni, Jyväskylä, Soome. Suuline ettekanne.
  • Kasari, L., Zobel, M., Pärtel, M., Bommarco, R., Bruun, H.H., Gustiņa, L., Heikkinen, R., Honnay, O., Krauss, J., Lindborg, R., Raatikainen, K., Rūsiņa, S. & Helm, A. Good dispersers disappear from European semi-natural grasslands following the payment of extinction debt. Rahvusvahelise Taimkatteassotsiatsiooni (IAVS) 60. sümpoosion, 20.–24. juuni 2017, Palermo, Itaalia. Posterettekanne.
  • Kasari, L., et al. & Helm, A. Does habitat size influences the functional diversity similarly to species richness? Rahvusvahelise Taimkatteassotsiatsiooni (IAVS) 58. sümpoosion, 19.–24. juuli 2015, Brno, Tšehhi. Suuline ettekanne.
  • Kasari, L., Takkis, K., Saar, L. & Helm, A. Increase in species richness and functional diversity after habitat degradation and fragmentation. Rahvusvahelise Taimkatteassotsiatsiooni (IAVS) 57. sümpoosion, 1.–5. september 2014, Perth, Austraalia. Suuline ettekanne.
  • Kasari, L., Takkis, K., Saar, L. & Helm, A. Which plant species are ‘winners’ in degraded grassland habitats? Rahvusvahelise Taimkatteassotsiatsiooni (IAVS) 56. sümpoosion, 26.–30. juuni 2013, Tartu, Eesti. Posterettekanne.
  • Kasari, L., Takkis, K., Saar, L. & Helm, A. Which plant species are ‘winners’ in degraded grassland habitats? Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli 2. rahvusvaheline konverents, 16.–17. mai 2013, Tallinn, Eesti. Suuline ettekanne.
  • Kasari, L., Takkis, K., Saar, L. & Helm, A. Which plant species are ‘winners’ in degraded grassland habitats? Saksamaa, Austria ja Šveitsi Ökoloogiaühingu (GfÖ) Taimede populatsioonibioloogia sektsiooni 26. konverents, 9.–11. mai 2013, Tartu, Eesti. Posterettekanne.