Eile kaitsesid lõputöö 14 botaanika osakonna bakalaureuseõppe tudengit. Nendest koguni viit tudengit juhendasid maastike elurikkuse töörühma teadlased.
- Sidney Remmer uuris liiviku ökoloogilist taastamist. Sidney töös sai samblikud, samblad ja soontaimed hoolikalt kaardistatud ning soovitused Surnumäe liiviku koosluse taastamiseks koostatud. Bakalaureusetööd juhendas taastamisökoloogia teadur Polina Degtjarenko, kaasjuhendaja oli Inga Jüriado.
Sydney lõputööd saab lugeda siit: Liiviku koosluse ökoloogiline taastamine Surnumäe taastamisalal (Mustoja maastikukaitseala, Võru maakond)
- Romet Haug uuris eremiitpõrnikaid (sh emeriitpõrnikaid). Ta leidis kokku 57 põrnikat – 54 Koiva piirkonnas ning kolm Abruka saarel, kus 2023. aastal oli olnud vaid üks isend. Lisaks avastas ta kolm uut elupaika! Bakalaureusetööd juhendas taastamisökoloogia teadur Polina Degtjarenko.
Rometi lõputööd saab lugeda siit: Eremiitpõrnika (Osmoderma barnabita) bioloogia, uurimismeetodid, kaitse ja levik Eestis
- Kadi Värnik uuris linnastumist, koondades linnastumise eri mõjud ning teadmised linna elurikkuse seisundi hindamise vahenditest. Bakalaureusetööd juhendas taastamisökoloogia teadur Polina Degtjarenko, kaasjuhendaja oli linnaökoloogia nooremteadur Merle Karro-Kalberg.
Kadi lõputööd saab lugeda siit: Linnastumise mõjud elurikkusele ja linna elurikkuse seisundi hindamisvahendid
- Robera Leppik koondas kirjandusest saadud teadmised avamaastike metsastamise ajaloost ja tänasest seisust. Samuti selgitas ta välja rohumaade olulisuse Euroopa maastikupildis ning uuris, kuidas rohumaade kasutamine metsastamise ja kliimaeesmärkide täitmise nimel mõjutab rohumaade funktsioneerimist, elurikkust ning ökosüsteemi hüvede jätkusuutlikku pakkumist. Bakalaureusetööd juhendasid doktorant Elisabeth Prangel ja taastamisökoloogia professor Aveliina Helm.
Roberta lõputööd saab lugeda siit: Rohumaade metsastamise ajalugu, tulevik ja ökoloogilised mõjud
- Maria Kermani bakalaureusetöö eesmärk oli anda kirjanduse põhjal ülevaade hekkide ja põõsaribade erinevate omaduste ning hooldusvõtete positiivsetest ja negatiivsetest külgedest nende pakutavatele looduse hüvedele ning analüüsida, kas ja milliseid hekke ja põõsaribasid võiks Eesti põllumajandusmaastikke elurikkuse ja looduse hüvede soodustamiseks rajada ning kuidas oleks neid kõige parem hooldada. Bakalaureusetööd juhendas taastamisökoloogia teadur Krista Takkis.
Maria lõputööd saab lugeda siit: Elurikkus ja looduse hüved põllumajandusmaastike hekkides ja põõsaribades
Palju õnne värsketele bakalaureustele ja nende juhendajatele!
