Saaremaal Viidumäe looduskeskuses toimus 24.–26. aprillil Eesti Looduseuurijate Seltsi teoreetilise bioloogia sektsiooni korraldatav 52. kevadkool, mis tõi kokku teadlased ja mõtlejad arutlema pool-looduslikkuse mõiste ja selle tähenduse üle. Kolmepäevane kohtumine keskendus teoreetilistele ka filosoofilistele käsitlustele ning pakkus ettekandeid ja arutelusid üha enam nii loodusteadusi kui ka kogu ühiskonda puudutavatel teemadel.
Mida õigupoolest tähendab „pool-looduslikkus“ – kus jookseb piir loodusliku ja mitteloodusliku vahel ning kas selline jaotus on üldse asjakohane? Millised protsessid ja mehhanismid neil piirjoontel rakenduvad ja kas need on kuidagi erinevad mujal rakenduvatega võrreldes? Millised bioloogilised tagajärjed on nendest kokkupuutealadest tingitud?
Need olid kõige üldisemalt seekordse kevadkooli teemad, mille üle arutleti ka kevadkooli kajastamas olnud Vikerraadio saates „Labor“. Saates tõstatus lisaks küsimus, kas „pool-looduslik“ on üldse sobiv termin või tuleks rääkida hoopis „koos-looduslikkusest“, mis rõhutaks inimese ja looduse põimitust.
Üks arutelus osalenutest, Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor ja maastike elurikkuse töörühma juht Aveliina Helm, tõi intervjuus esile, et pool-looduslikkuse mõiste ei kirjelda pelgalt loodust, vaid ka inimese rolli selles. Tema sõnul aitab see mõista, et „seal, kus loodus läheb üle mittelooduseks, asuvad pool-looduslikud asjad“ ning just need alad vajavad teadlikku käsitlust ja hoidmist.
Helm rõhutas ka, et inimese ja looduse suhe ei ole mustvalge: „Võib-olla on hoopis koos-looduslik parem mõiste, kuna viitab vajadusele näha keskkonda tervikliku kooslusena, mitte vastandlike kategooriatena.“
Lisaks Helmile osalesid aruteludes mitmed tuntud teadlased, sealhulgas biosemiootik Kalevi Kull ning teised uurijad, kes käsitlesid pool-looduslikkust nii ökoloogia, filosoofia kui ka kultuuri vaatenurgast.
Kevadkooli ettekandeid ja mõttevahetusi koondavat kogumikku Schola Biotheoretica LII saab peagi lugeda veebist või osta Eesti Looduseuurijate Seltsi majast (Struve 2, Tartu).
Teoreetilise bioloogia kevadkoolide traditsioon ulatub aastakümnete taha ning on kujunenud oluliseks mõttevahetuse paigaks, kus kohtuvad erinevad teadusharud ja käsitlusviisid. Tänavune kohtumine näitas, et arusaamad loodusest ja inimese rollist selles on jätkuvalt muutumises ning vajavad pidevat ümbermõtestamist.
