Rahvusvahelisel seente looduskaitsealasel kohtumisel arutati, kuidas teaduse ja harrastusteaduse abil kogutud teadmisi senisest tõhusamalt looduskaitses ja poliitikakujundamises kasutada.
Aprilli keskel Uppsalas toimunud kokkusaamisele „Seente looduskaitse Euroopas: teadmistest tegudeni“ kogunesid teadlased, looduskaitsespetsialistid, harrastusteadlased ja seenehuvilised kogu maailmast. Kohtumise eesmärk oli mõtiskleda, kuidas rakendada seentealaseid teadus- ja harrastusteaduse teadmisi senisest tõhusamalt looduskaitselistes tegevustes ja poliitikakujundamises. Lisaks käsitleti seente kaitse hetkeseisu ning selle tulevikuväljavaateid Euroopas.
Kohtumisele eelnenud arutelusessioonid võtsid kõneks seente ohustatuse üleilmse hindamise. Muuhulgas tutvustas maastike elurikkuse töörühma teadur Polina Degtjarenko Eesti kaitsealuste seente ja samblike nimekirjade kaasajastamise vahetulemusi.
„Rahvusvaheliselt on seente looduskaitse viimastel aastatel üha enam tähelepanu pälvinud. Näiteks võetakse 2026. aasta ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni korraldatud konverentsi COP17 päevakorda ülemaailmne algatus „Fungal Conservation Pledge“, mis kutsub valitsusi tunnustama seeni iseseisva eluslooduse riigina riiklikes ja rahvusvahelistes õigusaktides, poliitikates ja kokkulepetes. Algatuse eesmärk on tugevdada seente kaitset ning toetada meetmeid, mis aitavad säilitada nende olulist rolli ökosüsteemide toimimises ja inimeste heaolus keskkonnakriisi tingimustes,“ räägib Polina Degtjarenko.
Praeguseks on algatusega liitunud juba 14 riiki. See peegeldab kasvavat rahvusvahelist seisukohta ja tegevusi, mille eesmärk on kaasata seened keskkonnaalasesse otsustusprotsessi loomade ja taimedega võrdväärsel tasemel.
Rohkem teavet:
Polina Degtjarenko
