Linnade rohealade kvaliteet ei sõltu ainult nende pindalast, vaid ka bioloogilisest mitmekesisusest. Avaldatud uuringu tulemused kinnitavad, et taimeliikide rohkus, linnametsade ja -niitude säilitamine ning liigirikkad lasteaiaõued võivad aidata suurendada keskkonna mikroobide mitmekesisust ja seeläbi toetada laste tervist.
Tartu Ülikooli professor Meelis Pärteli juhitud uuring otsis seost linnakeskkonna bioloogilise mitmekesisuse, eriti mullas leiduvate bakterite, ja laste allergiariski vahel. Uuringu keskmes oli biodiversiteedi hüpotees, mille järgi kokkupuude mitmekesiste keskkonnamikroobidega aitab kujundada immuunsüsteemi ning vähendab allergiate ja teiste põletikuliste haiguste tekke tõenäosust. Uuringu autorid, kelle seas oli ka maastike elurikkuse töörühma taastamisökoloogia teadur Polina Degtjarenko ja töörühma juht, taastamisökoloogia professor Aveliina Helm, keskendusid gammaproteobacteria-klassi kuuluvatele bakteritele, keda peetakse inimese immuunsüsteemi arengus eriti oluliseks mikroobirühmaks.
Uuringus kasutati 148 Tartu lapse andmeid Tartu Ülikooli Kliinikumi lastearstide juhitavast projektist DIABIMMUNE. Lastel hinnati atoopiat ehk kalduvust allergiliste haiguste tekkeks, mõõtes selleks erinevate allergeenide vastaste IgE-antikehade taset veres. Samal ajal viidi Tartus läbi ulatuslik linnamuldade uuring, mille käigus koguti proove 743 rohealalt. Proovialad hõlmasid linnaparke, -metsi, -niite, murualasid, eraaedu ning lasteaedade õuealasid. Mullaproovides leiduvaid baktereid ja taimede mitmekesisust analüüsiti DNA-põhiste meetoditega.
Uuringu olulisimaks tulemuseks oli tõdemus, et lastel, kes elasid lähemal kõrge gammaproteobacteria-mitmekesisusega rohealadele, oli oluliselt väiksem tõenäosus atoopia tekkeks. Vastupidiselt suurenes allergiarisk siis, kui sellised alad asusid kodust kaugemal. Mõju jäi statistiliselt oluliseks ka siis, kui arvesse võeti teised võimalikud tegurid, näiteks maakasutus ning linnaosade sotsiaalmajanduslik erinevus. Uuring näitas samuti, et jõukamates linnaosades esines atoopiat sagedamini. Autorid oletavad, et see võib olla seotud väiksema kokkupuutega loodusliku mitmekesisusega ning intensiivsema aianduse ja kemikaalide kasutamisega.
Oluline oli ka uuringust saadud teadmine, et allergiariski vähendas ka linnaniitude rohkus laste kodude ümbruses. Autorite hinnangul võivad avatud rohumaad hõlbustada mikroobide levikut õhu kaudu ning pakkuda intensiivselt hooldatud murualadest suuremat bioloogilist mitmekesisust. Samuti võivad liigirikkad rohealad parandada heaolu ja vähendada stressi, mis omakorda toetab immuunsüsteemi toimimist.
Eraldi tähelepanu pöörati lasteaedade õuealadele. Selgus, et lasteaedade muld sisaldas rohkem gammaproteobacteria liike kui tavalised avalikud rohealad. Võimalik põhjus on lastega kokkupuutel mullas tekkivad mitmekesisemad tingimused, samuti laste endi poolt keskkonda levitatavad mikroobid. Tulemus on oluline, sest varajases eas kokkupuude mitmekesiste mikroobidega võib toetada immuunsüsteemi normaalset arengut.
Artikli autorid rõhutavad, et tegemist on vaatlusliku uuringuga ning otsest põhjuslikku seost ei saa täielikult tõestada. Lisaks ei olnud võimalik hinnata kõiki võimalikke mõjutegureid, näiteks laste igapäevaseid harjumusi, toitumist või seda, kui palju nad tegelikult rohealadel viibisid. Siiski toetavad tulemused varasemaid sellealaseid uuringuid, mis tõestavad looduskeskkonna ja mikroobide mitmekesisuse tihedat seost allergiate ennetamisel.
Artiklit saab lugeda siit: https://doi.org/10.1016/j.ufug.2026.129514.
Tartu Maarjamõisa lasteaia 133 last Maarjavälja linnalooduse katsealal seemneid külvamas. Fotode autor: Mana Kaasik
