Puisniitude taastamine ja jätkusuutliku majandamise edendamine Eestis ja Lätis (WOODMEADOWLIFE)

Featured Image

Poollooduslike niidukoosluste ja põllumajandusmaastike ökoloogiliste funktsioonide ja interaktsioonide taastamine (InterRest)

Poollooduslike niidukoosluste ja põllumajandusmaastike ökoloogiliste funktsioonide ja interaktsioonide taastamine (InterRest)

Kestvus: 2022-2025

Lubjarikkad niidud on ühed Euroopa liigirikkamad ökosüsteemid. Viimase poole sajandi jooksul on nende pindala traditsioonilise majandamise lõppemise ja eutrofeerumise tõttu oluliselt vähenenud. Niidukoosluste taastamine on erinevates Euroopa riikides looduskaitseliste prioriteetide hulgas. Taastamisjärgne seire on seni keskendunud üksikutele indikaatorliikidele või kindlate liigirühmade liigirikkusele. Samas on ökosüsteemide taastamise paremaks planeerimiseks äärmiselt oluline aru saada, kuidas taastuvad eri elustikurühmade interaktsioonid ja kuidas mõjutab looduse taastumist ümbritseva maastiku struktuur ja maakasutuse intensiivsus, eriti põllumajanduslik maakasutus. Elustikurühmade omavahelised interaktsioonid on taastamise edukuse oluliseks indikaatoriks kuna nad on keskkonnatingimuste muutuste suhtes tundlikumad kui üksikud elustikurühmad eraldi vaadelduna ja samas tagavad just interaktsioonid ökosüsteemide stabiilsuse ja funktsioonid.

InterRest projektis hindame erinevatel troofilistel tasemetel olevate liigirühmade interaktsioone (taimed ja mulla mikroorganismid, taimed ja tolmeldajad, linnud ja lülijalgsed) ja funktsioone (tolmeldamine, mullaprotsessid, kisklus) taastatud ja kinnikasvanud lubjarikastel niitudel Eestis, Saksamaal ja Hispaanias. Viime uurimuse läbi maastikes, mis erinevad sotsioökoloogiliste tingimuste ja maakasutuse struktuuri poolest. Uurime, kas taastatud rohumaadel on elustikurühmade vahelised interaktsioonid keerukamad ja stabiilsemad ning ökosüsteemi funktsioneerimine parem võrreldes degradeerunud rohumaadega. Lisaks taastamise lokaalsete mõjude hindamisele uurime, kas erinevad põllumajanduses kasutatavad keskkonnameetmed niitusid ümbritsevates maastikes aitavad taastumisele kaasa. Me uurime ka niitude taastamise sotsiaalset aspekti ja toome välja erinevad osapooled, kes on vajalikud rohumaade ökosüsteemide edukaks taastamiseks. Projekti tulemused aitavad kaasa bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärkide ja elurikkuse strateegia täitmisele. Tulemused on olulised Euroopa väärtuslike ökosüsteemide (sh loodusdirektiivi elupaigatüüpide) taastamise paremaks planeerimiseks. Teadmised põllumajanduse keskkonnameetmete mõjust rohumaade taastumisele maastikes on olulised Euroopa ühise põllumajanduspoliitika planeerimisel. Projekt annab olulist informatsiooni lubjarikaste niidukoosluste bioloogilise mitmekesisuse ja interaktsioonide taastamise paremaks planeerimiseks ja väärtustab Euroopa traditsiooniliselt majandatud ökosüsteeme.

InterRest on Biodiversa koostööprojekt, kus osalevad lisaks meie töörühmale veel Saksamaa, Hispaania, Belgia, Rootsi ja Hollandi teadlased.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe Aavik, Triin Reitalu, Elisabeth Prangel, Elvi Liiv

Rahastaja: Eesti Teadusagentuur (ETAg)

Vaata ka projekti ametlikku kodulehte ja projekti lehte ETISes

Biodiversa logo

Featured Image

Loopealsete suuremahulise taastamise mõju elurikkusele, taastamisjärgne seisund ja taastamistegevuste analüüs

Loopealsete suuremahulise taastamise mõju elurikkusele, taastamisjärgne seisund ja taastamistegevuste analüüs

Kestvus: 2019 jaanuar - 2021 aprill

Projekti eesmärk on Eesti juhtivate elustikuekspertide osalusel viia läbi paralleelselt eri troofilisi tasemeid kattev kompleks-rakendusuuring, mille raames kirjeldatakse Eesti loopealsete väheuuritud elustiku seisund ning tuvastatakse loopealsete suuremahuliste taastamise mõju olulistele ja seni väheuuritud elustikurühmadele. Aastatel 2015-2017 viidi läbi rakendusuuringu esimene etapp, mille raames jäädvustati Eesti loopealsete elurikkuse taastamiseelne seisund ning maastikustruktuur. Käesoleva projekti raames 1) jäädvustatakse oluliste kuid väheuuritud elustikurühmade ning keskkonnatingimuste taastamisjärgne seisund loopealsetel ning võrreldakse seda taastamiseelse olukorraga; 2) antakse ülevaade taastamistegevuste ja muutunud maastikustruktuuri mõjust väheuuritud elustikurühmadele ja loopealsete poolt pakutavatele ökosüsteemiteenustele ning analüüsitakse kas taastamisjärgselt on saavutatud liikidele ja elupaikadele soodne seisund; 3) koostatakse juhend maastikuskaalas taastamistegevuste läbiviimiseks erinevate elustikurühmade seisundit ja reageerimist arvesse võttes. Projekti tulemused on olulised poollooduslike koosluste kaitse ning edasiste taastamistööde korraldamisel. Projekt paneb suurt rõhku avalikkuse teavitamisele ning tulemuste tutvustamisele potentsiaalsetele kasutajatele.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe AavikLiis Kasari, Triin Reitalu, Elisabeth Prangel

Rahastaja: Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK)

Projekti koduleht Eesti Teadusinfosüsteemis 

Featured Image

Elurikkuse maastikuskaalas taastamine ja ajalised viibed ökosüsteemi funktsioneerimises (RESTFUNC)

Elurikkuse maastikuskaalas taastamine ja ajalised viibed ökosüsteemi funktsioneerimises (RESTFUNC)

Kestvus: 2020-2024

Ökoloogiline taastamine võimaldab luua sobivaid tingimusi elupaikade vähesuse all kannatavale elustikule ning tagada oluliste looduse hüvede olemasolu maastikes. Kui elupaika jääb maastikus liiga väheks, ei pruugi kooslusele omane elurikkus ja ökosüsteemi funktsioonid säilida ka veel järelejäänud elupaigalaikudes. Kuni tänaseni on ökoloogiline taastamine keskendunud suuresti vaid keskkonnatingimuste taasloomisele ning tähelepanuta on jäänud maastikustruktuuri oluline roll taastamise edukuse tagamisel. Senini ei osata taastamisel ka arvesse võtta eri elustikurühmade ajalisi viibeid ökosüsteemi toimimiseks vajalike oluliste funktsioonide (sh interaktsioonide) taastumisel. Projektis RESTFUNC selgitame välja, kuidas planeerida elurikkuse edukat taastumist tagavaid tegevusi maastikuskaalas, kuidas puhverdada taastumise edukust potentsiaalselt ohustavaid võlgasid ökosüsteemide funktsioonides ning kuidas tagada maastike multifunktsionaalsus ka muutuva maakasutuse ja kliima tingimustes. Üks esimesi projekti tulemusi on rohemeeter, mis aitab hinnata maastike elurikkust.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Krista Takkis, Triin Reitalu, Liis Kasari, Elisabeth Prangel, Linda Pall

Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg)

Projekti koduleht Eesti Teadusinfosüsteemis 

Featured Image

CELSA projekt: geneetilise mitmekesisuse ja peremeestaime arbuskulaarsete mükoriisaseenekoosluste sidumine

CELSA projekt: geneetilise mitmekesisuse ja peremeestaime arbuskulaarsete mükoriisaseenekoosluste sidumine

Kestvus: 2019-2020

Maakasutuse intensiivistumine üle Euroopa on põhjustanud paljude looduslike elupaikade kao ja järsu elurikkuse vähenemise. Nendele negatiivsete mõjudele on vaja leida kiire lahendus. Edasise elurikkuse kao peatamisel on võtmetähtsusega degradeerunud elupaikade taastamine. Edukaks taastamiseks on oluline taastada ka jätkusuutlikud tamepopulatsioonid. Kaks suurimat kitsaskohta siinjuures on taastatud taimepopulatsioonide madal geneetiline mitmekesisus ja mullas olevate sobivate seente vähesus. Esiteks, kuna värskelt taastatud elupaiku koloniseerivad taimepopulatsioonid on tihti väiksed ja pärinevad vaid mõnest populatsioonist, on selliste taimepopulatsioonide geneetiline mitmekesisus madal. Tagajärjeks on aga lähiristumise ja geenitriivi tõttu tekkinud madal kohasus. Teiseks, paljud taimeliigid sõltuvad kasulikest mullas olevatest seentest nagu arbuskulaarmükoriissed (AM) seened, mis võivad parandada taimede toitainete kättesaadavust ja aidata kaitsta taimi patogeenide eest. Selliste seente vähesus taastatud elupaikades võib oluliselt takistada ökoloogilise taastamise protsessi. Praegu ei ole aga teada, kuidas taimede geneetiline mitmekesisus ja arbuskulaarmükoriissed seened üksteist ja ökoloogilist taastamist mõjutavad. Selle projekti tulemuseks on ülevaade praegustest teadmistest eelpool mainitud probleemi kohta, ümaralehise kelluka (Campanula rotundifolia) eksperimentaalse uurimuse tulemused ja praktilised juhised jätkusuutlike taimepopulatsioonide taastamiseks. Projekti viime läbi koostöös Leuveni Katoliku Ülikooli (KU Leuven) ja kolleegidega Tartu Ülikooli taimeökoloogia töörühmast.

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Tsipe Aavik

Rahastaja: Tartu Ülikool ja Leuveni Katolik Ülikool (KU Leuven)

Featured Image

Eesti loopealsete taastamine

Eesti loopealsete taastamine

Kestvus: 2014-2019 

2014. aastal sai positiivse rahastusotsuse projekt "Elu alvaritele" ehk Eesti loopealsete karjamaade taastamine (LIFE13NAT/EE/000082). Projekti eesmärgiks on taastada  2500 hektari suurusel alal veel säilinud loopealseid Saaremaal, Muhus, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal ja rajada alade edasiseks karjatamiseks vajalik taristu. Oluline osa projektist on ka loopealse elupaiga väärtuste tutvustamine ning teadlikuse tõstmine. Loopealse taastamise peamiseks tegevuseks on kinnikasvanud alalt mändide ja kadakate raiumine. Heas seisundis loopealsel ei ületa kadakate katvus 30% karjamaa pindalast. Projekti partneriteks on Keskkonnaamet, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli spetsialistid jälgivad ka kuidas taastub elurikkus taastatavatel loopealsetel. 2015 a. suvel toimusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel mahukad välitööd, kus koguti andmeid soontaimede, sammalde, ämblike, liblikate, kimalaste, lindude ja mükoriisa taastamiseelse seisundi kohta. 2019 a. suvel hinnatakse taastamisjärgset seisundit. Seiret on plaanis korrata vähemalt iga 5 aasta tagant. 

Projektis osalevad: Aveliina Helm, Liis Kasari, Elisabeth Prangel, Linda Pall 

Rahastaja: Projekti kogumaksumuseks on ligikaudu 3,7 mln eurot, millest 75% on Euroopa Ühenduse LIFE + Loodus programmi ja 25% Eesti riigi panus. Kohaliku kaasfinantseeringu tagavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Projekti aruanne (inglise keeles) ja loopealsete hoolduskava