Õppereisil Gotlandile tutvusid teadlased ja keskkonnaeksperdid sealsete puisniitudega ning vahetasid teadmisi puisniitude taastamisest. Aruteluringis keskenduti taastamistööde edusammude jagamisele kui ka puisniitude taastamise kitsaskohtadele ja võimalikele leevendusmeetmetele.
Mai viimasel nädalal toimus Gotlandil Eesti ja Läti puisniitude taastamise ja jätkusuutliku majandamise edendamise projekti partnerite kohtumine. Õppereisi eesmärgiks oli näha Gotlandi taastatud puisniite ning õppida Rootsi väikesaare varasematest taastamisprojektidest saadud kogemustest.
„Gotlandi puisniidud on väga ilusad ja liigirikkad, kohati katkematu vaibana orhideedega kaetud,“ rääkis kohtumisel Tartu Ülikooli esindanud maastike elurikkuse töörühma doktorant Elisabeth Prangel. „Sealsetele puisniitudel on pikk pärandkultuuriline taust. Sealt võib leida väikeseid ajaloolisi majakesi, kus ei hoita heina nagu Eestis, vaid niidu hooldamiseks vajalikke tööriistu. Külakogukonnad on seal innukad – koos nii taastatakse niitu kui ka vahetatakse naabril laudakatust.“
„Nagu ikka, vahetati kogemusi ja muljeid. Näiteks üllatas kohalikke, et Eestis kasvav leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina) esineb meil vaid ainult ühes värvivariatsioonis – kollasena; tavaliselt esineb selle liigi populatsioonides kahte värvi isendite segu – roosasid ja kollaseid,“ peegeldas Elisabeth Prangel gotlandlaste imestust. „Paraku on Gotlandil ka murelaps – jalakasurm (dutch elm disease), mis tapab jalakaid samamoodi nagu saaresurm. Gotlandlased on jalakasurma tõrjumisega usinalt tegelema hakanud, katsetades ka puude vaktsineerimist.“
Õppereis toimus projekti „Puisniitude taastamine ja jätkusuutliku majandamise edendamine Eestis ja Lätis“ (WoodmeadowLIFE) ühe tegevusena. Projekti eesmärgiks on taastada uusi puisniidu alasid kokku 700 hektaril Eestis ja Lätis ning parandada elupaikade ning liikide seisundit. Lisaks edendatakse puisniitude jätkusuutlikku hooldust, tulemuslikkuse seiret ning avalikkuse teadlikkuse tõusu puisniitude loodus- ja kultuuripärandist ning nende kaitsest ja majandamisest.
Täpsem teave:
Elisabeth Prangel
