Rohumaade linnustiku uurimine InterEst projekti raames

Mais ning juunis koguti Lääne-Eesti rohumaadelt põhjalik andmestik seal toituva linnustiku kohta. Eesmärgiks oli teada saada, kuidas mõjutab rohumaa ökoloogiline seisund ja paiknemine maastikul sealse linnustiku liigilist koosseisu, isendite arvukust ja lindude toidusedelit. Selleks viidi läbi linnustiku punktloendus, bioakustiline monitooring, rohumaade linnustiku põhilise toidubaasi (lülijalgsete) kogumiskatse ning lindude  püüdmine väljaheidete kogumiseks. Bioakustiline monitoorimise jaoks kasutati kompaktseid helisalvesteid (AudioMothTM), mis lindistavad hommikuse laululinnustiku elurikkuse. Lülijalgsete biomassi ja liigirikkuse hindamiseks kaevati maa sisse topsid, milles sisalduv magus vedelik peibutas lülijalgseid topsi sisse. Vihmavee ennetamiseks kaeti topsid spetsiaalse puidust katusega. Lülijalgsete liigilise koosseisu saab teada hiljem DNA analüüside kaudu.

Kõige töömahukamad olid lindude püügikatsed. Selleks püüti lindusid päikesetõusust kuni keskhommikuni spetsiaalse lindude püügivõrguga ning otsiti rohumaadelt värskeid lindude väljaheiteid. Reeglina linnud ekskrementeerivad pärast võrku sattumist ning saadud ekskrement asetati steriilisete vahenditega etanooliga täidetud topsidesse. Hilisematest DNA-analüüsidest saab teada, mida linnud rohumaadelt toiduks tarbisid ning kas rohumaade seisund mõjutab lindude toidubaasi. Et püüdmise kasutegur oleks võimalikult suur, rõngastati kõik kinni püütud linnud. 

Püügikatsetel said rõnga jala külge 125 lindu 24 erinevast liigist. Lisaks kogusime rohumaadelt 80 värsket lindude poolt jäetud väljaheidet. Arvukaim püütud lindudest oli väike-põõsalind (Sylvia curruca), kes on rohumaade ja selle ümber asuvate põõsastike-kadastike üks arvukamaid pesitsejaid. Võrku sattusid ka õõntes pesitsevad valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väänkael (Jynx torquilla) ja erinevad tihaseliigid – selline liigiline mitmekesisus näitab, et tegemist on elurikka ja mitmekesise rohumaaga. Samuti õnnestus püüda ja rõngastada lääne-eesti karjatatavate kadastike endeemiline liik – vööt-põõsalind (Sylvia nisoria). Millest nende liikide toidulaud koosneb, näitavad juba molekulaarsed analüüsid.

Anni Miller võrgust karmiinleevikest lahti harutamas.
Sinitihane.

Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühm

Liivi 2, 50409, Tartu, ESTONIA

Aveliina Helm / +372 5553 8679 / aveliina.helm@ut.ee
Tsipe Aavik / +372 516 1187 / tsipe.aavik@ut.ee

© TARTU ÜLIKOOLI MAASTIKE ELURIKKUSE TÖÖRÜHM, 2022