Geneetilised mustrid aitavad mõista Eesti maastike ökoloogilise terviku toimimist  

Molekulaarsete meetodite kiire areng on andnud võimaluse täpsemalt uurida elurikkuse geneetilist tasandit. Ajakirja Eesti Loodus värskes numbris vaatlevad maastike elurikkuse töörühma doktorant Iris Reinula ja kaasprofessor Tsipe Aavik, millist osa etendab geneetiline mitmekesisus looduses maastiku- ja keskkonnamuutustega toimetulekul. Samuti kirjeldavad nad, mil moel geneetilised mustrid aitavad mõista Eesti maastike ökoloogilise terviku toimimist. 

Sarnaselt liigirikkusega tuleb hoida ja väärtustada elurikkuse mitmetahulisust ka geenide tasandil – just geneetilised uuringud annavad aimu muidu varjatud ökoloogilistest ja evolutsioonilistest protsessidest. Paraku on looduslike liikide geneetilise mitmekesisuse seire Euroopas ebapiisav ja lünklik ning märkamata võib jääda elurikkuse püsimist tagavate geneetiliste variantide kadumine taime- ja loomapopulatsioonides (vt ka „Liikide püsimajäämiseks peab tõhustama geneetilise mitmekesisuse seiret Euroopas“).

„Mitmetest varasematest, aga ka praegu maastike elurikkuse töörühma käimasolevatest uuringutest teame, et geneetilise mitmekesisuse üheülbalisus, mille põhjuseks võib olla kas tolmeldajate vähesus, ebasobiv maastik või üksteisest ruumiliselt liiga kaugel paiknevad populatsioonid, toob kaasa taimed, kellel avalduvad suurema tõenäosusega haigused ja kahjulikud mutatsioonid,“ räägib Iris Reinula. „Samuti on geneetiliselt vaesemad taimepopulatsioonid keskkonnamuutuste poolt rohkem ohustatud. Seega on geneetilise info vahetus ehk geenivool killustunud populatsioonide vahel taimedele kui üks vahend keskkonnamuutustega kohanemisel. Meie uuringud aitavad tuvastada, millised maastikuelemendid geenivoolu killustunud pärandniidulaikude vahel märkimisväärselt takistavad või, vastupidi, geneetilise info vahetust hõlbustavad. Need teadmised täiendavad nii alusteadmisi silmale nähtamatu geneetilist mitmekesisust mõjutavate tegurite kohta kui ka toetavad looduskaitsetegevuste planeerimist."  

Artiklit "Millest pajatavad niidutaimede geneetilised mustrid?" saab lugeda ajakirja Eesti Loodus viimasest numbrist.

Täpsem teave: 

Iris Reinula 

iris.reinula@ut.ee 

Tsipe Aavik 

tsipe.aavik@ut.ee  

Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühm

J. Liivi 2, 50409, Tartu, ESTONIA

Aveliina Helm / +372 5553 8679 / aveliina.helm@ut.ee
Tsipe Aavik / +372 516 1187 / tsipe.aavik@ut.ee

© TARTU ÜLIKOOLI MAASTIKE ELURIKKUSE TÖÖRÜHM, 2024