Liigintensiivne maakasutus kahjustab elurikkust ning mõjutab üha enam joogivett ja põllumulda 

Novembri viimasel nädalal toimunud Eesti Maaülikooli ja Eesti Maaülikooli Mahekeskuse korraldatud konverentsil „Põllumajandus ja keskkond 2023“ oli juttu nii süsiniku jalajälje mõõtmisest põllumajanduses, põllumuldade elustiku seisundist ja hindamisest kui ka põllumajandusmaastike elurikkuse erinevatest tahkudest. Lisaks anti ülevaade Eesti põllumuldade ja nitraaditundlike alade põhjavee seire uusimatest tulemustest.

Tartu Ülikooli makroökoloogia kaasprofessor ja maastike elurikkuse töörühma juht Tsipe Aavik võttis oma ettekandes kõneks taimede liigilise mitmekesisuse. Ta rõhutas, et muutused organismide vahelistes suhetes ehk interaktsioonides ohustavad nii liigilist mitmekesisust kui ka looduse pakutavaid hüvesid.

“Mil määral maastike muutused interaktsioonide mustreid mõjutavad, on siiski veel ebaselge. Uuemate teadmisteni proovime jõuda käesoleval aastal alanud rahvusvahelises Biodiversa+ projektis FuncNet ning Eesti Teadusagentuuri toetatavas uuringus, kus vaatleme maakasutuse ajalis-ruumiliste muutuste mõju taim-tolmeldaja interaktsioonide säilenõtkusele põllumajanduslikes ökosüsteemides,” selgitab Tsipe Aavik.

Selleaastane konverents andis ülevaate ka kõige värskematest Eesti põllumuldade ja nitraaditundlike alade põhjavee seire tulemustest. Enam kui kümne aasta pikkuse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse läbiviidava seire aegrida näitab, et Eesti nitraaditundlike alade põhjavee seisund on liigintensiivse ja ebasobiva maakasutusmeetodi tõttu üha halvenenud. Ligikaudu kolmandikus allikatest ja kaevudest võetud veeproovides ületab nitraatide kogus seadusega joogivees lubatud maksimaalset nitraatide sisalduse ülempiiri. Kuigi pestitsiidide jääke tuvastati sellel nitraaditundlike alade seireringil vähem kui varasemalt, näitas põllumuldade seire, et maailmas ja ka Eestis enim kasutatava taimemürgi glüfosaadi ja tema mürgisema laguprodukti AMPA jääke leidub üha suuremas hulgas Eesti põllumuldadest võetud mullaproovidest.

Konverents “Põllumajandus ja keskkond 2023” toimus 28. novembril Eesti Maaülikoolis. Konverentsi eesmärgiks oli anda ülevaade Eestis tehtava keskkonnaseire ja -uuringute tulemustest mulla, pinna- ja põhjavee ning elurikkuse ja toidu kvaliteedi valdkondades.

Konverentsil peetud ettekannete slaidid leiab siit. Biodiversa+ projektist FuncNet saab lugeda siit, Eesti Teadusagentuuri toetatud teadusuuringust siit.   

Täpsem teave:

Tsipe Aavik

makroökoloogia kaasprofessor

tsipe.aavik@ut.ee

Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühm

J. Liivi 2, 50409, Tartu, ESTONIA

Aveliina Helm / +372 5553 8679 / aveliina.helm@ut.ee
Tsipe Aavik / +372 516 1187 / tsipe.aavik@ut.ee

© TARTU ÜLIKOOLI MAASTIKE ELURIKKUSE TÖÖRÜHM, 2024