Sel aastal tunnustatakse juba kolmandat korda Eesti pärandniitude – põliste ökosüsteemide, mis on koduks pooltele Eesti taimeliikidele ja enamikule liikidele paljudest teistest elustikurühmadest – hooldajaid. Esmakordselt valib Kliimaministeerium koos Keskkonnaametiga parima pärandniitudel majandaja rahvahääletuse abil.
„Ilma pärandniitudeta ei oleks meil kullerkuppe, pääsusilmasid, ei oleks suvel ritsikatest sirisevaid ja kimalastest sumisevaid meelõhnalisi niite, ei oleks niidulilli, millest punuda liigirikast pärga. Need ongi need "Saaremaa heinamaad juunikuu ööl". Ehk lühidalt ei oleks neid tuhandeid liike, kes on evolutsioonilise aja jooksul kohanenud just avatud ja poolavatud maastike, kariloomade, nende trampimise ja sõnnikuga. Kui miljonite aastate jooksul olid selliste ökosüsteemide 'insenerideks' suured metsikud rohusööjad nagu mammutid, ürgveised, metshobused, piisonid ja teised, siis täna – nagu ka viimaste tuhandete aastate vältel – toetub kogu see elurikkus maainimestele. Nende kariloomad – veised, lambad, hobused jt – ning nende töö heinategemisel tagavad, et need ökosüsteemid ja nende asukad jäävad püsima.“ Nii kirjutab maastike elurikkuse töörühma juht ja taastamisökoloogia professor Aveliina Helm oma sotsiaalmeedia postituses.
Selle aasta nominendid on Kalmer Visnapuu (Lääne-Virumaa), Ulvi Koov oma poegadega (Lahemaa), Veiko Ülejõe (Raplamaa), Linda ja Koit Tikk (Hiiumaa) ning Vallo ja Krista Vilta (Läänemaa). Kõigi nende töö aitab hoida Eesti looduse kõige rikkamaid ökosüsteeme.
Parimate pärandniidu hooldajate kanditaatidega saab tutvuda ja kuni 23. jaanuarini hääletada Maalehes.
Pärandniitude hooldajate tunnustamine on üks LIFE IP projekti „Loodusrikas Eesti“ tegevustest. Uudise foto autorid on Ingmar Muusikus ja Tiit Koha.
Rohkem teavet: Aveliina Helm