Loopealsete taastamine

"Elu alvaritele" ehk Eesti loopealsete karjamaade taastamine (Life to alvars - Restoration of Estonian alvar grasslands, LIFE13NAT/EE/000082)

Projekt LIFE to alvars valiti 2018 aastal Natura 2000 Awardi sotsiaalmajandusliku mõju kategooria võitjaks!

Nüüd aastal 2022 valis Euroopa Komisjon LIFE to alvars projekti parimaks LIFE projektiks, mida Natura 2000 aladel on kunagi läbi viidud!

Taust: Loopealsed e. alvarid (lood, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Poollooduslike koosluste ehk pärandkoosluste teke ning püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Loopealsete puhul on peamiseks inimtegevuseks karjatamine. Heas seisukorras loopealsete rohustu on madalakasvuline, väheproduktiivne ja mitmekesine, koosnedes peamiselt lubjalembestest ja ekstreemseid kasvutingimusi taluvatest taimeliikidest. Enamasti kasvavad looaladel üksi või rühmiti kadakad. Sealjuures ei tohiks kadakate katvus olla suurem kui 30%. Loopealsed on soontaimede arvu poolest puisniitude järel Eesti liigirikkaimad kooslused. Alates 1930ndatest aastatest ja läbi nõukogude aja on loopealsete karjatamine oluliselt vähenenud, mis on kaasa toonud nende kinnikasvamise põõsaste (põhiliselt kadakate) ja puudega (enamasti mändidega). Selleks, et loopealsele omane liigirikkus säiliks, tuleb kinnikasvanud loopealselt eemaldada männid ning kadakate katvust vähendada ning alal karjatada loomi.

Eesmärgid: Projekti eesmärgiks oli taastada 2500 hektari suurusel alal veel säilinud loopealseid Saaremaal, Muhus, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal ja rajada alade edasiseks karjatamiseks vajalik taristu. Oluline osa projektist oli ka loopealse elupaiga väärtuste tutvustamine ning teadlikkuse tõstmine.

Kestvus: 09/2014 - 09/2019

Projektis osalejad: Põhitäitja Keskkonnaamet, projektikoordinaator Annely Holm, partnerid Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste kaitse ühing.

Projekti „Elu alvaritele” peamised saavutused on järgmised:

Ligikaudu 600 eramaaomaniku kaasamine ja neilt nõusoleku saamine loopealsete taastamiseks ja hilisemaks karjatamiseks kaitsealusel eramaal.
Uudse mehhaniseeritud poollooduslike koosluste taastamise metoodika juurutamine kaitsealadel.
Ligikaudu 2500 hektari loopealsete looduskaitselise seisundi parandamine läbi puude ja põõsaste katvuse vähendamise ja optimaalsete valgustingimuste loomise.
Kasvutingimuste parandamine mitmetele kaitsealustele liikidele nagu soohiilakas (Liparis loeselii), kaunis kuldking (Cypripedium calceoulus), palukarukell (Pulsatilla pratensis), nõmme-tähniksinitiib (Maculinea arion), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio) tagatuna tänu karjatamise taasalustamisele taastatud loopealsetel.
Karjatamistaristu (200 km elektrikarjuseid, 230 erinevat läbipääsu ja väravat, 25 teisaldatavat varjualust) ja -tarvikute (65 jootmistarvikukomplekti, 37 kogumisaiakomplekti jne) soetamine taastatud loopealsete hooldamise kestlikkuse tagamiseks.
51 loopealseid ja projekti tegemisi tutvustavat unikaalset teabetahvlit 25 projektialal.
Laiema üldsuse, kohalike elanike, maaomanike, loomakasvatajate, taastamistööde teostajate, alade külastajate ja ametkondade paranenud teadlikkus loopealsete tähtsusest ja hooldamise vajadusest tänu seminaridele ja ekskurssioonidele, projekti infovoldikutele neljas keeles, projekti tutvustavale kahele püsinäitusele ja rohkem kui 100-le meediakajastusele nii kohalikus kui rahvusvahelises meedias.
Kohalike loomakasvatajate ellu kutsutud tulundusühistu loopealsetelt saadava loomse toodangu väärindamiseks, mis loodi projekti lisandväärtustega toodete töögrupi initsiatiivil (Ülevaade projekti sotsiaalmajanduslikest mõjudest kohalikule kogukonnale).
Edukas sotisaalmeedia kampaania nii projekti kodulehel kui Facebookis (üle 370 pideva jälgija).
Paranenud koostöö ja üksteisemõistmine maaomanike, loomakasvatajate, looduskaitseametnike ja ekspertide vahel, mis saavutati tänu regulaarsetele kokkusaamistele, seminaridele ja ühistele välitöödele projektialadel.
Edukas koostöö mitme teise LIFE projektiga tänu aktiivsele suhtlusele ja pidevale kogemuste vahetusele (Koostöövõrgustiku tegevusaruanne).

Loe lisaks:

Tegevusaruanne üldusele
Projekti lõppraport
Ülevaade projekti sotsiaalmajanduslikest mõjudest kohalikule kogukonnale
Tegevusaruanne koostööst teiste LIFE projektidega
Loopealsete ajaloost ja hooldamisest

Projektist meedias:

Looduskaitsjad küsivad maastike päästmiseks kaks miljonit eurot
Saaremaal hakatakse kadakaid raiuma
Projekti näoraamat
Vättal õpetatakse alvareid taastama (FOTOD)
Muhu Liha varustab lambalihaga Eesti suuremaid kaubanduskette
Saaremaa alvarite taastamine valiti aegade parimaks LIFE-projektiks

Elurikkuse seire taastatavatel loopealsetel Maastike elurikkuse töörühma eestvedamisel

Paralleelselt viidi taastatavatel aladel Eesti juhtivate elustikuekspertide osalusel läbi eri troofilisi tasemeid kattev kompleks-rakendusuuring, mille raames kirjeldati Eesti loopealsete väheuuritud elustiku seisund ning tuvastati loopealsete suuremahuliste taastamise mõju olulistele ja seni väheuuritud elustikurühmadele. Aastatel 2015-2017 viidi läbi rakendusuuringu esimene etapp, mille raames jäädvustati Eesti loopealsete elurikkuse taastamiseelne seisund ning maastikustruktuur. Aastatel 2019 jaanuar - 2021 aprill viidi läbi rakendusuuringu teine etapp, mille raames 1) jäädvustati oluliste kuid väheuuritud elustikurühmade ning keskkonnatingimuste taastamisjärgne seisund loopealsetel ning võrreldi seda taastamiseelse olukorraga; 2) anti ülevaade taastamistegevuste ja muutunud maastikustruktuuri mõjust väheuuritud elustikurühmadele ja loopealsete poolt pakutavatele ökosüsteemiteenustele ning analüüsiti kas taastamisjärgselt on saavutatud liikidele ja elupaikadele soodne seisund; 3) koostati juhend maastikuskaalas taastamistegevuste läbiviimiseks erinevate elustikurühmade seisundit ja reageerimist arvesse võttes. Rakendusuuringu tulemused on olulised poollooduslike koosluste kaitse ning edasiste taastamistööde korraldamisel. Uuringu eesmärgiks oli ka avalikkuse teavitamine ning tulemuste tutvustamine potentsiaalsetele kasutajatele. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK). Maastike elurikkuse töörühmast osalesid projektis Aveliina Helm, Tsipe Aavik, Liis Kasari, Triin Reitalu, Elisabeth Prangel