Maastike elurikkuse töörühma doktorant Marianne Kaldra osales 30. augustist 9. septembrini AlterNeti suvekoolis Peyresqis Prantsusmaal. Suvekooli teemaks oli sel aastal „Elurikkus ja ühiskond: teadus, poliitika ja transformatiivne muutus“ ("Biodiversity and Society: science, policy and transformative change"). Suvekooli eesmärk on kokku tuua noored teadlased ja tunnustatud eksperdid ning arutleda ja leida lahendusi jätkusuutlikuse teemadele.
Marianne, osalesid augusti lõpus - septembri alguses suvekoolis. Miks Sa just selle suvekooli valisid?
Kuulsin AlterNeti suvekoolist juba mõned aastad tagasi, seda soovitati soojalt. Elurikkusega seotud teemadele, mis on minu jaoks olnud alati väga huvipakkuvad, lähenes see suvekool minu jaoks hoopis uue nurga alt – sotsiaalse poole pealt. Kuidas säilitada inimeste heaolu elurikkust hoides? Millised on erinevad sotsiaalökoloogilised võrgustikud? Kuidas meie jaoks tulevik võib välja näha?
Maastike elurikkuse töörühma liikmed on ka varasemalt just selles suvekoolis osalenud.
Just, sellest suvekoolist kuulsingi oma juhendajalt Tsipe Aavikult ja teistelt doktorantidelt, kes kõik väga soovitasid seal osaleda. Kuna suvekooli teema kattub ka meie töörühma poolt katvate elurikkuse teemadega, soovitan ka ise kindlasti osaleda nii magistrantidel kui ka doktorantidel-nooremteaduritel.
Kirjelda palun suvekooli päevakava. Kui sarnased või erinevad päevad olid?
Päevad olid päris tihedad, koosnedes enamasti kolmest loengust ning ühest rühmatöö sessioonist. Hommikupoole oli kaks ettekannet, siis lõuna, pärast lõunat töötasime rühmades ning õhtul, veel enne õhtusööki, oli viimane loeng. Suvekooli alguses oli üks terve päev osalejate enda tutvustamiseks – kõik osalejad tegid posterettekanded oma uurimisvaldkonnast. Samas oli tõsisele tööle ka vaheldust ekskursioonide näol – matkasime ümbruskonnas kohalike karjuste juurde ja võtsime ette ka ühe täispika ekskursioonipäeva Mercantouri rahvusparki.
Milline roll on sel suvekoolil Sinu doktoriõpingutele?
Kindlasti jättis see suvekool olulise jälje! Õppisin lühikese ajaga väga palju kasulikku ja huvitavat, mis pani mind mitmes osas teisiti mõtlema. Võibolla ei ole see kohe enda doktoritöö kirjutamise jaoks kohe rakendatav, kuid kindlasti tulevikus kaaluksin suvekooli mõjutusel ka näiteks sotisaalökoloogiliste võrgustike rakendamist. Kuid veel väärtuslikumad, ma tunnen, on loodud kontaktid! Seal osales nii palju nii toredaid ja omalaadseid, kuid sarnaste väärtuste ja teadmistega noori, kellega jääme kindlasti suhtlema. Loodetavasti teeme nendega tulevikus ka koostööd.
Alati on suvekoolis osa ka meelelahutusel, eks ole?
Absoluutselt! Kuna Peyresqi küla on väga tilluke (seal elab alaliselt ainult kaks peret), ei ole seal tegelikult ühtegi poodi või baari. Suvekooli korraldajad olid aga pannud püsti oma pop-up-baari! See oli väga tore, et iga õhtu peale õhtusööki sai seal kohtuda ja juttu ajada. Samuti mängisime õhtuti koos lauamänge, näiteks “Maffiat”. Ühel õhtul korraldati ka Celilidh, mis on traditsiooniline Šotimaa ja Iirimaa sotsiaalne kogunemine ja kus kõik osalejaid esinesid enda valitud etteastega. Laulsime, tantsisime, jutustasime lugusid … Nalja sai väga palju!
Suvekooli juhendajad olid teatavasti nimekad isikud.
Loenguid pidama olid kutsutud oma ala tõelised eksperdid, kes ühtlasi olid ka suurepärased esinejad. Teiste hulgas olid seal näiteks endine Euroopa Komisjoni Policy Officer, IPBES-i ja IPCC eestvedajad ning mitmed mainekad professorid. Meid julgustati peale loenguid ka vabas vormis küsimusi küsima ja suhtlema. Enne suvekooli ma väga põhjalikult ei uurinud esinejate taustasid, alles mõne loengu sissejuhatuse ajal sain aru, et oot, see on vist päris oluline tegelane.
Räägime rahast ka. Suvekoolid on kallid ja eeldavad doktorandile ka rahakat juhendajat või stipendiumi. Kuidas Sina oma kulud katsid?
Suvekoolid on tõesti kallid, eriti sellised pikad, 10-päevased, nagu seda on AlterNeti suvekool. Sellel aastal oli osalemistasu 1000 eurot, mis sisaldas majutust, toitlustust ning väljasõite. Reisikuludeks tuli ise raha leida. Õnneks jagatakse tihtipeale sellisteks üritusteks ka mõned korraldajatepoolsed grandid välja. Minul avanes võimalus taodelda Biodiversa+ rahastust, mida nad pakkusid Biodiversa+ projektides osalejate suvekoolis osalemise kulude katteks. Õnneks selle rahastuse ma ka sain ning Biodiversa+ kattis nii minu osalemistasu kui ka reisikulud. Samas on võimalik osalemiseks ka mujalt stipendiumit küsida, näiteks Kristjan Jaagu välislähetuse stipendium kataks sellised kulud.
Igal uuel kohtumisel saad osakese enda kogemuspagasile juurde. Milline on see teadmistepagas, millega Prantsusmaalt koju tulid?
Minu jaoks jäi kõige tugevamalt kõlama sõnum – me kõik saame midagi ära teha looduse seisundi ja inimese heaolu parandamiseks nii, et kumbki ei pea kannatama, vaid vastupidi, mõlemad saavad käsikäes õitseda.
Marianne Kaldraga vestles Sigrid Ots.
