Pärandniitude võrgustike funktsionaalse sidususe roll taim-tolmeldaja interaktsioonide tagajana (FuncNet)
Viimase saja aasta jooksul toimunud looduslike ja poollooduslike elupaikade pindala ning sidususe kadu Euroopas ohustab paljusid liike ja liikidevahelisi suhteid, sh tolmeldamise säilimiseks vajalike taimede ja tolmeldajate interaktsioonide toimimist. Vaatamata kaitsealadele, mis katavad praegu ligikaudu veerandi Euroopa Liidu maismaast, elurikkus üksikute eranditega jätkuvalt väheneb, mis tähendab, et elurikkust on vajalik hoida ka väljaspool kaitsealasid. See on oluline, et seni hästi säilinud elupaikasid ja nende bioloogilist mitmekesisust ümbritsev maastik toetaks isoleeritud taime- ja loomapopulatsioonides isendite ning geenide vahetust. Selliste funktsionaalsete võrgustike tagamine on eluliselt tähtis populatsioonide geneetilise varieeruvuse säilimiseks ning kliimamuutustega kohastumiseks.
Tartu Ülikooli juhitav ning Belgia, Tšehhi, Saksamaa ja Rootsi teadlastest koosnev ühisprojekt FuncNet täiendab seniseid teadmisi Euroopa bioloogilise mitmekesisuse tulipunktide – poollooduslike rohumaade – pindala ja struktuurse sidususe ruumilis-ajalistest mõjudest Euroopa maapiirkondade maastike taimede ja tolmeldajate interaktsioonide erinevatele aspektidele.
Projektis vaadeldavate ajalooliste, elupaikadena erakordselt mitmekesiste rohumaade pindala ja sidusus on sajandi jooksul maakasutuse muutuste tõttu tohutult vähenenud, ohustades taim-tolmeldaja võrgustike toimimist ning vastupidavust. Koos partneritega uurivad Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma teadlased:
- praeguste ja ajalooliste maastikuomaduste mõju taimede ning tolmeldajate mitmekesisusele struktuurselt hästi ühendatud ja killustatud rohumaasüsteemides;
- nii kvaliteetseid rohumaalaike kui ka muid maastikuelemente (väikesete rohumaade jäänuseid, rohuääri, elektriliinide all tehtud lageraieid), selgitamaks nende rolli taimede, tolmeldajate ja nende interaktsioonide toetamisel;
- õietolmu, hindamaks geneetiliste uuringute abil õietolmu ressursside kättesaadavust tolmeldajatele;
- ühel putuktolmleval isesobimatul taimeliigil (nurmenukul) tolmeldajate külastatavust, kohasust, geneetilist mitmekesisust ja geenivoolu, täpsustamaks taimede ja tolmeldajate interaktsioonide toimimist putuktolmlevate looduslike taimede heaolu ning kohastumispotentsiaali säilitamisel;
- peamiseid huvirühmi, tundmaks nende võimalusi jäänuk- ja marginaalseid maastikuelemente elurikkust säästval viisil planeerida ning majandada.
Tulemustele tuginedes pakub projekt vahendeid ja tööriistu bioloogilise mitmekesisuse jätkusuutlikuks säilitamiseks maastiku, koosluse ja geneetilisel tasandil viisil, mis toetab vastupidavaid taim-tolmeldaja interaktsioone. Ka pakuvad projekti tulemused erinevatele sidusrühmadele vajalikke lahendusi Euroopa maapiirkondade maastike taim-tolmeldaja võrgustike toetamiseks.
Vastutav täitja: Tsipe Aavik
Partnerid: Tartu Ülikool, Tšehhi Teadusteakadeemia, Martin Lutheri Ülikool Halle-Wittenbergis, Rootsi Põllumajandusülikool ja Leuveni Katoliiklik Ülikool
Rahastaja: Biodiversa+ / Keskkonnaministeerium
Projekti maht: 150 000 eurot
Kestus: 01.03.2023–28.02.2026
Vaata ka projekti lehte ETIS-es
