29. oktoobril kell 9.15 kaitseb Elisabeth Prangel botaanika ja mükoloogia erialal doktoritööd „Maakasutusmuutuste ja taastamise mõju liigirikkusele, ökosüsteemi hüvedele ja ökosüsteemi multifunktsionaalsusele niidukoosluste näitel“ ("The impacts of land-use change and ecological restoration on biodiversity and ecosystem service supply in semi-natural grasslands").
Ökosüsteemi teenused on looduse pakutavad hüved, nagu toidu ja puidu tootmine, puhas õhk, tolmeldamine ja süsiniku talletamine, ning nende kättesaadavus sõltub otseselt elurikkusest. Mida suurem on elurikkus, seda paremini suudavad ökosüsteemid taluda häiringuid ja pakkuda mitmeid hüvesid korraga. Poollooduslikud rohumaad on Euroopa liigirikkaimad ökosüsteemid, kuid neid ohustavad põllumajanduse intensiivistumine, majandamisest loobumine ja metsastamine. Elisabeth Prangeli doktoritöö kinnitas, et traditsiooniliselt majandatud rohumaad toimivad elurikkuse tulipunktidena, mis pakuvad korraga mitmeid ökosüsteemi hüvesid – rohumaade hülgamine või intensiivistamine toob aga kaasa liigirikkuse vähenemise ja ökosüsteemifunktsioonide nõrgenemise. Eesti loopealsete taastamisprojekt „LIFE to Alvars“ tõestas, et hüljatud rohumaadel on suur taastumisvõime ning taastamine suurendab nii liigirikkust kui ka multifunktsionaalsust. Oluline on teada, et poollooduslike rohumaade kaitse, taastamine ja jätkusuutlik majandamine on hädavajalik, säilitamaks elurikkust ja tagamaks looduse hüvede pakkumise ka tulevikus.
Doktoritöö juhendaja on maastike elurikkuse töörühma juht, taastamisökoloogia professor Aveliina Helm, oponent Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli vanemlektor Alistair G. Auffret.
Kaitsmine toimub Oecologicumis (J. Liivi 2) ruumis 127.
Rohkem teavet:
Elisabeth Prangel
