Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma juhitud ja hiljuti avaldatud uuringu tulemusena leiab kinnitust rohumaade taastamise oluline mõju liigirikkuse taastumisele ja seeläbi ökosüsteemi hüvede pakkumise toetamisele ja kliimamuutuste leevendamisele.
Aastatel 2014-2016 (taastamiseelne seire) ja 2019 (taastamisjärgne seire) Lääne-Eesti välitöödel kogutud andmete põhjal saab kinnitust, et rohumaade taastamine aitab kaasa liigirikkuse taastumisele ning ökosüsteemi hüvede jätkusuutlikule pakkumisele. Samuti toetab taastamine niitude ökosüsteemide multifunktsionaalsust ehk võimet pakkuda mitmeid ökosüsteemi hüvesid samaaegselt.
“Elustikurühmade ja ökosüsteemi funktsioonide reageerimisaeg taastamistegevusele oleneb nii vaadeldava ökosüsteemi algseisundist, keskkonnatingimustest kui ka inimtekkelistest kliimamuutustest nagu näiteks intensiivistunud põuaperioodid,” selgitab uuringu olulisust artikli esmaautor, maastike elurikkuse töörühma doktorant Elisabeth Prangel.
“Tavapärasest pikem põud nii kevadel kui ka suvel mõjutab kogu elustikku ning ka ökosüsteemi taastumiskiirust pärast taastamistöid. Samas on saime oma uuringutega veelkord kinnitust, et kuivad, kuid liigirikkad rohumaad kohanevad äärmuslike tingimustega lihtsamalt ning suudavad pärast häiringut kiiremini taastuda. Kõike eelnevat arvesse võttes võib parasvöötme rohumaid kutsuda nii liigirikkuse kui ka ökosüsteemi hüvede tulipunktiks, mille taastamistööd on hädavajalikud.”
Artiklit saab lugeda teadusajakirjast “Agriculture, Ecosystems & Environment”.
Täpsem teave:
Elisabeth Prangel