Juunis külastasid projektiga „Loodusrikas Eesti" seotud teadlased, poliitikakujundajad ning põllumehed Iirimaa uurimis- ja katsealasid. Eesmärgiks oli teada saada, kuidas on rakendunud tulemustel põhinevate põllumajanduslike keskkonnatoetuste meetmed Iirimaal ning hinnata nende võimalikku rakendamist Eestis.
Projekti „Loodusrikas Eesti“ elluviimisel katsetakse mitmete tegevuste hulgas ka aastatel 2023–2027 kümne maahooldajaga tulemuspõhise toetuse (RBPS) rakendamist 500 hektari ulatuses luha- ja rannaniitudel. Sellise toetuse puhul määravad eksperdid kindlaks niidu kriteeriumid ja meetodid, millega majandaja ise saab oma niidu kvaliteeti hinnata ja vastavalt sellele tegutseda – näiteks võib vastavalt vajadusele alustada niitmise ja karjatamisega varem kui seda üldistes pärandniidu hooldamise tingimustes ette on nähtud. Saadud tulemuste põhjal selgitatakse välja, kas selline toetussüsteem innustab maaomanikke ja -hooldajaid jätkusuutlikumalt majandama ning tagab seeläbi niitude parema seisundi.
Iirimaa õppereisil kuulati nii ettekandeid kui ka külastati Burreni, Delfi ja Louisburgi piirkonna niite, kus projekti „Wild Atlantic Nature“ elluviimisel seiratakse tulemuspõhise toetuse mõju elurikkusele.
„Burreni piirkonna poollooduslikel rohumaadel algas 2005. aastal samanimelise programmi esimene pilootuuring,“ räägib õppereisil maastike elurikkuse töörühma esindanud taastamisökoloogia teadur Liis Kasari-Toussaint. „Saime külastusreisilt väga palju teada – tulemuspõhist toetusmeedet on Iirimaal piloteeritud juba ligikaudu kakskümmend aastat. Samuti oli meil võimalus rääkida kohalike ekspertide ja põllumeestega, kes ise on Iirimaal selle meetme välja töötanud, ellu viinud ning jälgivad selle edenemist ka täna. Need eksperdid jagasid üksikasjalikke aruandeid oma nii edulugude kui ka väljakutsete kohta, pakkudes meile sellega põhjaliku ülevaate tulemuspõhise toetusmeetme ka väga praktilistest nüanssidest.“
Iirimaa ekspertide hinnangul tasub ka Eestil välja töötada n-ö kombineeritud tulemusepõhisese toetussüsteemi meede, mis aitaks tõhusamalt ühendada majanduslikud huvid ja keskkonnahoiu eesmärgid.
Täpsem teave:
Liis Kasari-Toussaint
