Maastike elurikkuse töörühma taastamisökoloogia teaduri Polina Degtjarenko osalusel ilmus põhjalik ülevaade aastatel 2019–2023 toimunud Eesti samblike ohustatuse hindamisest. Eesti 978 samblikuliigist on ohustatud 415 liiki, veidi enam kui iga kolmas samblik (344) on soodsas seisundis.
Punased nimekirjad on oluline lähtepunkt riiklike looduskaitsetegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Eesti samblike ohustatust on IUCN-süsteemi põhjal hinnatud kahel korral, aastal 2008 ja 2019.–2023. aastatel. Uuringust selgus, et Eesti 978 samblikuliigist on ohustatud 415, soodsas seisundis on 344 samblikku.
Üle poole Eesti samblikest on seotud metsamaadega. 54% neist liikidest on kõrgendatud looduskaitselise tähtsusega ehk regionaalselt väljasurnud, ohustatud ja ohulähedased liigid. Samblikud, kes eelistasid kasvukohana laialehiseid lehtpuid, on ohustatumad, samas kui teisi leht- või okaspuid eelistavate samblike hulgas on soodsas seisundis liikide osakaal suurem kui ohustatud liikidel. Kõige rohkem ohustatud samblikuliike (69%) eelistab kasvukohana lubjarikkaid rohumaid.
Punases nimekirjas olevate riiklike andmete võrdlemisel nelja valitud riigiga (Tšehhi, Taani, Soome ja Rootsi) selgus, et Eesti samblike kõrgendatud looduskaitseliste tähtsusega taksonite kattuvus on suurim Tšehhi ja Soomega.
Teadusartikkel ilmus The Lichenologist. Loe Eesti samblike ohustatuse hindamisest ka Novaatoris ilmunud artiklist.
Rohkem teavet:
Polina Degtjarenko
