Rootsi kolleegide Jan Plue ja Sara Cousinsi eestvedamisel ning Tsipe osalusel valmis artikkel, milles uuriti koduloomade rolli ruumiliselt killustunud niidukoosluste vahelises taimeleviste liikumises. Töös, mis viidi läbi Stockholmi lähedase saarestiku niidukooslustel leiduvate ümaralehise kelluka Campanula rotundifolia populatsioonide näitel, kasutati maastikugeneetika meetodeid. Need meetodid võimaldasid kindlaks teha, et kellukapopulatsioonide geneetiline mitmekesisus ning populatsioonide vaheline geenivool oli kõrgem nendes niidulaikudes, mis olid roteeruvate kariloomade võrgustiku abil ühenduses teiste sarnaste niidulaikudega. Populatsioonid nendel niidualadel, mis enam taolisse rotatsioonisüsteemi ei kuulunud, olid geneetiliselt vaesemad. See teadustöö näitab, et ruumiliselt roteeruv karjatamissüsteem aitab olulisel määral parandada killustunud niidukoosluste ja seal leiduvate taimepopulatsioonide vahelist leviste liikumist ning võimaldab selle abil luua ning säilitada geneetiliselt rikkaid populatsioone ja liigiliselt mitmekesisemaid kooslusi.
Plue, J., Aavik, T. & Cousins, S.A.O. (2018) Grazing networks promote plant functional connectivity among isolated grassland communities. Diversity and Distributions, doi: 10.1111/ddi.12842.
