Teadmised liikide ja koosluste ökoloogiast on praegusel suurte globaalsete muutuste ajastul muutumas aina olulisemaks. Kui tahad anda oma panust elurikkuse säilimisse ning selle kaitse korraldamisse, siis tule bakalaureuse- ja magistritööd tegema maastike elurikkuse töörühma!
Ootame ökoloogiahuvilisi tegusaid tudengeid, keda innustavad suvised välitööd pilkuköitvatel niidukooslustel või elurikkuse geneetilist komponenti valgustavate molekulaarsete analüüse tegemine laboris. Nagu näed, on maastike elurikkuse töörühmas parimal moel ühendatud niinimetatud roheline ja valge bioloogia.
Allpool on nimekiri maastike elurikkuse töörühma bakalaureuse- ja magistriõppe lõputööteemadest. Tea, et bakalaureusetööst võib välja kasvada magistritöö ja magistritöö teema kirjanduse ülevaade saab olla bakalaureusetööks. Kui Sind aga köidab mõni töörühmaga seotud teema, mida loetelus ei ole, või näed, et väljapakutud teema sobiks Sinule hästi veidi teise nurga alt, palun võta ühendust - leiame koos lahenduse!
VALIK BAKALAUREUSETÖÖ TEEMASID
Ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved on looduse poolt pakutavad inimkonnale kasu toovad teenused. Üks oluline tugisammas nende pakkumisel on geneetiline mitmekesisus, mis tagab liikide püsimajäämise pikemas plaanis. Bakalaureusetöös uuritakse kirjanduse põhjal, kas ja kuidas toetab geneetiline mitmekesisus ökosüsteemiteenuste pakkumist ning kas ökosüsteemiteenuste rohkus võiks omakorda toetada eri liikide geneetilist mitmekesisust.
Töö juhendajad on Elisabeth Prangel ja Iris Reinula.
Bakalaureusetöös antakse ülevaade samblike looduskaitselisest seisundist Euroopa maastikul.
Töö juhendaja on Polina Degtjarenko.
Rohkem lihhenoloogiliste bakalaurese- ja magistritööde teemasid leiad siit!
Bakalaureusetöös koostatakse ülevaade Eestis kasvavate samblike viimase ohustatuse hindamise ehk punase nimestiku tulemustest.
Töö juhendaja on Polina Degtjarenko.
Kraavidel on väga oluline roll elurikkuse hoidmisel põllumajandusmaastikes. Erinevate maastikuelementide seas Eesti põllumajandusmaastikel on kraavid kõige suurema pindalaga ning pakuvad elupaika arvukatele looma- ja taimeliikidele nii vees kui maismaal. Sellepärast on oluline teada, milliste majandamisvõtetega on võimalik soodustada erinevate liikide esinemist kraavides ning nende kallastel. Millised võtted soodustavad kõige rohkemaid liike ning millised kõige haruldasemaid liike? Bakalaureusetöö on seotud projektiga “Loodusrikas Eesti”, milles katsetatakse põllumeestega koos erinevaid elustikku toetavaid meetmeid põllumajandusmaastikes.
Töö juhendajad on Krista Takkis ja Kristiina Jürisoo.
Elurikkad põllumajandusmaastikud toetavad kestlikku põllumajandust läbi tõhusama tolmeldamise ning kahjuritõrje. Selleks on vaja tagada põlluservades rikkalik kasulike organismide kooslus. Üks viis elurikaste põlluservade toetamiseks on põldude servaalade vähem intensiivne majandamine. Bakalaureusetöös uurime, milliseid meetodeid kasutatakse põldude äärealade vähem intensiivseks majandamiseks, kui edukalt need toetavad põlluservade kasurikooslust ning kas neil meetoditel võib olla ka negatiivseid külgi. Töö on seotud projektiga “Loodusrikas Eesti”, milles katsetatakse põllumeestega koos erinevaid elustikku toetavaid meetmeid põllumajandusmaastikes.
Töö juhendajad on Krista Takkis ja Kristiina Jürisoo.
Elurikkuse kao ning kliimamuutuse pidurdamiseks on hädavajalik ulatuslik degradeerunud ökosüsteemide taastamine. Endiselt on aga ebaselge, milliste kriteeriumite alusel oleks parim hinnata looduse taastumist ning kuidas seda mõõta. Bakalaureusetöös uurime kirjanduse põhjal, kuidas defineerida taastumist, milliseid indikaatoreid on taastamise edukuse hindamiseks kasutatud ning kuidas taastumise ulatust hinnatakse. Uurime, millised indikaatorid ja meetodid võiksid olla kõige sobivamad laialdaseks kasutamiseks erinevates kooslustes, võimaldamaks erinevates süsteemides tehtud taastamistööde võrdlemist.
Töö juhendaja on Krista Takkis.
1960. aastatel otsustati nõukogulike kampaaniate käigus metsastada ja teha seeläbi "majanduslikult kasulikumaks" suur hulk elurikkaid niidukooslusi. Pool sajandit hiljem pakutakse välja sama lahendus veel väheste järelejäänud niidualade metsastamiseks kliimaeesmärkide saavutamise nimel. Kas tegu on tulemusliku meetodiga või on metsastamisplaanides olulisi vajakajäämisi? Bakalaureusetöö eesmärgiks on koondada teadmised avamaastike metsastamise ajaloost ja tänasest seisust ning kirjeldada metsastamise ökoloogilisi tagajärgi, sh mõju tolmeldajatele, mullaelustikule ning niitudega seotud elurikkusele ja looduse hüvedele tervikuna.
Töö juhendajateks on Aveliina Helm ja Elisabeth Prangel.
Töö juhendajateks on Ivika Ostonen ja Elvi Liiv.
VALIK MAGISTRITÖÖ TEEMASID
Muld sisaldab miljoneid mikroorganisme, kelle kaasabil taimede ja teiste organismide suremisel tekkinud varis lagundatakse huumuseks ja toitaineteks, mis on taimedele uuesti omastatavad. Lagundamise kiirus sõltub nii mikroorganismide mitmekesisusest kui ka mitmetest keskkonnaparameetritest (niiskusaste, temperatuur, mulla pH jne). Lagundamise hindamiseks on teadlased välja töötanud lihtsa ja veidi lõbusana kõlava indeksi – teekoti indeks. Nimelt kaevatakse mulda kaks teekotti – üks kiiresti laguneva teega (näiteks roheline tee) ja üks aeglaselt laguneva teega (näiteks rooibos). Teekotte hoitakse mullas 90 päeva ja seejärel need kaalutakse. Suhe aeglaselt laguneva ja kiirelt laguneva teekoti kaalu vahel annab infot varise lagunemiskiiruse kohta koosluses. Kasutades katse tulemusi saab hinnata, kas ja millised bioloogilised, keskkonna ja maastikuparameetrid mulla lagundamisaktiivsust mõjutavad. Katse teostatakse rohumaadel, kus hinnatakse ka taimede ja mulla seente liigirikkust ja liigilist koosseisu ning mulla omadusi (pH-d, süsiniku ja toitainete sisaldust). Teekoti indeksist saab põhjalikumalt lugeda siit. Magistritöö teema ja välitööd haakuvad meie töörühmas käimasoleva rahvusvahelise projektiga InterRest.
Töö juhendajad on Tanel Vahter ja Triin Reitalu.
Olukorras kus Eesti traditsioonilistes maastikes leidunud niidukooslused on drastiliselt vähenenud, pakuvad teeservad olulisi elupaku Eesti niiduliikidele. Teeservad saavad olla ka ökoloogilisteks koridorideks killustunud niiduelupaikade vahel. Oleme töörühmas varasemalt koostanud Eesti Maanteeametile ülevaate teeservade loodussõbralikumast hooldusest, kuid konkreetsemat tähelepanu vajab Eesti teeservade seisund ning roll elurikkuse hoidmisel. Magistritöö eesmärgiks ongi kaardistada liigirikkust toetavad teeservad Eestis, selgitada välja, millised faktorid mõjutavad kõrge loodusväärtusega teeservade esinemist ning tuvastada, milline on heas seisus teeservade roll niidukoosluste sidususe tagamisel. Töö käigus tuvastatakse ka piirkonnad, kus teeservade loodussõbralik hooldus aitab kaasa elupaigakoridoride loomisele ning maastike sidususe tagamisele. Töö viiakse läbi osana projektist RESTFUNC ning kasutatakse nii olemasolevaid kaardiandmeid kui ka magistrandi poolt kogutavaid välitööandmeid.
Töö juhendajad on Aveliina Helm ja Triin Reitalu.
Koosluste taastamise järel läheb aega, enne kui taastuvad populatsioonid ja liikidevahelised interaktsioonid. Magistritöös uurime, kuidas sõltub nende taastumine maastiku ajaloost ja struktuurist ning interaktsioonides osalevate liikide tunnustest ja elukäigust. Tegu on olulist uut teaduslikku teadmist loova tööga, mille käigus vaadatakse varasemalt väga vähe uuritud süsteeme ja protsesse. Töös kasutame taastatud loopealsetelt kogutud andmeid taimede, mesilaste ning liblikate hulgast. Magistritöö valmib projekti RESTFUNC osana.
Juhendajad on Krista Takkis ja Jelle Devalez.
Hetkel on käimas mahukas looduskaitseprojekt, mille käigus taastatakse 500 hektarit puisniite Eestis ja 200 hektarit Lätis. Puisniitude näol on äärmiselt liigirikaste ja haruldaste ökosüsteemidega, mille pindala on viimase 100 aastaga vähenenud rohkem kui 1000 korda. Enne taastamistöid viime läbi seire taastamata puisniitudel, et tuvastada, milline on taastamise mõju erinevatele liigirühmadele ning teistele puisniitude olulistele omadustele. 2023.-2024. aasta suvel toimuvatel välitöödel kogume andmeid nii taimede, putukate, mullaseente kui ka vanade puude ja traditsiooniliste tööviiside kohta. Magistritöö eesmärgiks on kirjeldada seni vähetuntud rühmade elurikkust puisniitudel ning anda soovitusi taastamistööde läbiviimiseks. Töö valmib osana projektist WoodMeadowLIFE.
Juhendajateks on Triin Reitalu ja Aveliina Helm.
