Suuremahuline uuring, mis hõlmas 21 riigi teadlasi eesotsas Dr. Annabel Smithiga Queenslandi Ülikoolist ja kus osales meie töörühmast ka Aveliina, leidis et inimese kaasabil levitatavad taimed võivad reegleid rikkudes kliimamuutustega paremini hakkama saada. Teadustöös uuriti Euroopast pärit ja Eestiski levinud süstlehist teelehte (Plantago lanceolata), mis on levinud üle maakera ning taheti teada, miks ja kuidas on see liik nii edukalt levinud. Uuringus leiti, et oma looduslikus keskkonnas käitus teeleht reeglipäraselt ja liigisisene mitmekesisus (e geneetiline mitmekesisus) sõltus keskkonnast, kuid väljaspool liigi looduslikku leviala see reegel enam ei kehtinud, aga teeleht kasvas ka seal edukalt. Autorid järeldasid, et kui mõni liik rikub ökoloogilisi reegleid ja kohaneb uues elupaigas ootamatul moel, võib tal olla suurem tõenäosus seal ka ellu jääda.
Smith, A.L., Hodkinson, T.R., Villellas, J., Catford, J.A., Csergő, A.M., Blomberg, S.P., Crone, E.E., Ehrlén, J., Garcia, M.B., Laine, A.L., Roach, D.A., ... Helm, A. et al. 2020. Global gene flow releases invasive plants from environmental constraints on genetic diversity. Proceedings of the National Academy of Sciences. https://doi.org/10.1073/pnas.1915848117
Süstlehine teeleht oma looduslikus kasvukohas Iirimaal. Foto: Annabel Smith
