Iris, Tsipe ja Aveliina koos kaasautoritega avaldasid teadusartikli, kus uurisid maastikumuutuste mõju nurmenuku geneetilisele mitmekesisusele. Artiklis leiti, et nurmenukupopulatsioonide geneetiline mitmekesisus oli madalam seal, kus ümbritsevas maastikus oli viimase 80 aasta jooksul rohkem rohumaid kadunud. Lisaks leiti, et geneetiline mitmekesisus oli kõrgem seal, kus ajalooliselt on olnud rohkem rohumaade servaalasid. Ajalooliselt suurema rohumaade osakaaluga populatsioonide vahel oli ka vähem geneetilisi erinevusi. Nurmenukkude geneetilise mitmekesisuse seos pigem ajaloolise maastikuga näitab, et veel ei ole geneetiline mitmekesisus jõudnud reageerida maastikumuutustele, mis tähendab, et kohe reageerides võib veel olla võimalik säilitada siiani alles olevat geneetilist mitmekesisust.
Artikkel on vabalt kättesaadav siin.
Reinula, I., Träger, S., Hernández-Agramonte, I. M., Helm, A., Aavik, T. (2021). Landscape genetic analysis suggests stronger effects of past than current landscape structure on genetic patterns of Primula veris. Diversity and Distributions, xx.
X-teljel ajalooline rohumaade servatihedus ja y-teljel geneetilise mitmekesisuse indeks oodatav heterosügootsus.
