2019. aastal alustasime koostöös Eestimaa Looduse Fondiga kodanikuteaduse kampaaniaga "Eesti otsib nurmenukke", mille käigus palusime osalejatel vaadelda 100 nurmenuku õit ja määrata ära õie tüüp, mis võis olla kas pika (L-tüüp) või lühikese (S-tüüp) emakakaelaga õis. Mitmetel taimeliikidel on selline eri tüüpidega õite süsteem välja arenenud iseviljastumise takistamiseks ning just nende tüüpide võrdne osakaal on oluline taimekogumiku elujõulisena püsimiseks. Nüüd oleme 2019. aasta tulemused vormistanud teadusartikliks ajakirjas Journal of Ecology (inglise keeles). Andmeid analüüsides leidsime, et rohkem oli S-tüüpi õisi ning tüüpide tasakaal oli suurema tõenäosusega paigast ära väiksemates kogumikes. Lisaks leidsime, et õietüüpide tasakaal oli rohkem paigast nihkunud tihedama inimasustusega aladel. Uuringu tulemused on maastikumuutuste tagajärgede uurimisel väga olulised ning näitavad elupaigakao negatiivset mõju. Ka looduskaitse saab teha siit oma järeldused. Vaata lisaks artikleid Postimehes ja Bioneer.ee-s ning inglisekeelset postitust EurekAlert-is.
Aitäh kõigile harrastusteadlastele! Nurmenukukampaania jätkub ka järgmisel kevadel ning kõigil aastatel kogutud andmeid uurides on plaanis kirjutada teadusartiklid.
Nurmenuku populatsioonide (taimekogumike) mõju õietüüpide absoluutse tasakaalu suhtele. Y-teljel on õietüüpide absoluutne suhe, x-teljel populatsiooni suurus, kus punane on suur ja sinine väike populatsioon.
