Vaatamata kestvale talvele on maastikugeneetikute ja entomoloogide pilk juba suvistel välitöödel. Eelmisel nädalal Belgias Leuvenis toimunud projekti FuncNet koosolekul arutati ka, kui vastutulelik on sellekevadine ilm ning kas eelmise jaheda kevade tõttu vaatlemata jäänud nurmenukkude tolmeldajad saab nüüd kirja panna.
Eelmise aasta kevad osutas väljakutse paljudele välitöölistele – aprillikuus sadanud vihm ja tugev tuul segasid oluliselt välitöid ega võimaldanud vaadelda vajalikul hulgal tolmeldajaid. Selle põhjuseks on ka kliimamuutused, mis muudavad tõenäoliselt kevaded heitlikumaks ning esitavad väljakutse kõikidele välitöö tegijatele.
“Lisaks nurmenukkude tolmeldajate korduvvaatlemise otsusele läheme koos Belgia, Tšehhi, Saksamaa ja Rootsi partneriga taim-tolmeldaja võrgustike uurimisega pisut detailsemalt edasi ja kogume metatriipkoodistamise analüüsiks proove kahest riigist – mõlemast kahel maastikul ja igas kümnel niidulaigul,” rääkis projekti ja maastike elurikkuse töörühma juht ning makroökoloogia kaasprofessor Tsipe Aavik. “Jätkame ka maahooldajate intervjueerimisega. Seega, ees ootab tegus suvi!”
Rahvusvaheline ühisprojekt FuncNet kogub järjest hoogu – meeskonnaga on tänaseks liitunud ka noored teadlased Epp Valdaru Eestist, Olivia Bernhardsson Belgiast ja Marie Ende Saksamaalt.
Tartu Ülikooli juhitav ning Belgia, Tšehhi, Saksamaa ja Rootsi teadlastest koosnev ühisprojekt täiendab seniseid teadmisi Euroopa bioloogilise mitmekesisuse tulipunktide – poollooduslike rohumaade – pindala ja struktuurse sidususe ruumilis-ajalistest mõjudest Euroopa maapiirkondade maastike taimede ja tolmeldajate interaktsioonide erinevatele aspektidele.
Rohkem teavet:
Tsipe Aavik
