Üle-eestilise küsitluse põhjal valminud teadusartiklis uuriti, kuidas pärandniitude hooldajad hindavad praeguseid tingimusi ja toetussüsteeme ning mida võiks tulevikus paremini teha, et looduse hüved ja kultuuripärand säiliksid ka edaspidi. Artikkel “Challenges and solutions in managing semi-natural grasslands: insights from Estonia” ilmus ajakirjas Biological Conservation.
Pärandniidud on kujunenud sajandite jooksul mõõduka niitmise ja karjatamise abil. Kuigi need liigirikkad niidud on ühed Euroopa olulisemaid elupaigad, on viimase sajandi jooksul nende pindalast kadunud ligikaudu 90% – peamiselt põllumajanduse intensiivistumise ning niitmise ja karjatamise vähenemise tõttu.
Avaldatud teadusuuring põhineb 280 hooldaja veebiküsitlusel ja 91 intervjuul, mis annavad põhjaliku ülevaate hooldajate motivatsioonidest, raskustest ja ootustest. Küsitlus viidi algselt läbi Eesti pärandniitude majandamise jätkusuutlikkuse uurimuses (vt Holm jt 2019).
“Tulemused näitavad, et kuigi hooldajad väärtustavad elurikkust, traditsioone ja maastiku ilu, takistavad jätkusuutlikku majandamist mitmed tegurid – madal tasuvus, jäigad hooldusnõuded, piiratud nõustamisteenus ning keerukas halduskoormus ja rendisuhted,” selgitas artikli üks autoritest, Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma taastamisökoloogia teadur Liis Kasari-Toussaint.
Autorid rõhutavad, et tulevikupoliitikad peaksid olema paindlikumad ja tulemuslikumad, arvestades paremini kohalike keskkonna ja sotsiaalmajanduslike tingimustega. Tulemustele orienteeritud toetused, nõustamisteenuse arendamine ja parem koostöö hooldajate, maaomanike ning ametkondade vahel aitaksid pärandniitude säilimist oluliselt toetada.
Neid põhimõtteid rakendab osaliselt juba ka programmi LIFE IP projekt “Loodusrikas Eesti”, milles juurutatakse tulemuspõhist toetusskeemi ja edendatakse mitmekesise majandamise tavasid. Loodud ka uuenduslik pärandniitude rendirakendus ja maaomanikele suunatud nõustamisteenus, kuigi hooldajaid toetav süsteem vajab veel tõhustamist.
Avaldatud uurimus pakub väärtuslikku teavet nii Eestile kui ka teistele Euroopa piirkondadele, kus sarnaseid poollooduslikke rohumaid kestlikkult majandada soovitakse.
Lisateave:
Liis Kasari-Toussaint
