Maastike elurikkuse töörühma juht, taastamisökoloogia professor Aveliina Helm on viimastel päevadel kõnelenud mitmele rahvusvahelisele meediaväljaandele kuivendatud turbaalade taastamisest ning arutlenud, kas ja kuidas looduse taastamine võib olla ühtaegu nii kliima- ja elurikkuse lahendus kui ka osa riikide kaitsevõimest.
BBC World Newsi teisipäeva, 26. augusti õhtuses otsesaates rääkis Aveliina Helm märgalade taastamise neljakordsest kasust kliima, elurikkuse, veevarude ja kaitse seisukohast. Ta rõhutas, et heas seisus märgalad seovad süsinikku, samas kui kuivendatud alad paiskavad seda atmosfääri. Taastatud märgalad loovad elupaiku liikidele, kelle jaoks Euroopas jääb järjest vähem ruumi. Märgaladel on oluline roll ka veerežiimi tasakaalustamisel: käsnana toimides hoiavad need põuaperioodil vett ning vähendavad valingvihmade ajal üleujutuste ohtu. Lisaks ei tohi unustada märgalade kaitseväärtust – need on vastasele reetlikud ja rasketehnikale läbimatud, kuid kodumaad tundvatele kaitsjatele truud liitlased.
Rahvusvaheline uudisteportaal Politico on avaldanud põhjaliku analüüsiva artikli, milles Aveliina Helm peegeldas Eesti vaatenurka märgalade rollis just nimelt julgeoleku ja looduskaitse ristumisel. Sama teemat käsitles ka BFBS (British Forces Broadcasting Service) oma podcastis, kus kõlasid nii Aveliina Helmi kui ka mitmete kaitsevaldkonna ekspertide mõtted maastike rollist kaitsetegevuste planeerimisel.
"Meil tasub põhjalikult analüüsida, kuidas looduse seisundi parandamine saaks panustada ka Eesti kaitsevõime tugevdamisse. Heas seisus märgalad ja teised looduslikud ökosüsteemid on olnud sajandeid meie liitlased ning nad saavad seda olla ka tulevikus," sõnas Aveliina Helm.
