Õppereisil tutvustati eri märgalaviljeluse projektidega seotud tegevusi, osales Kristiina. Saksamaal on palju märgalasid põllumajanduslikel eesmärkidel kuivendatud ning nüüd üritatakse neid taastada ja leida lahendusi, kuidas selliseid alasid edasi kasutada. Projektide käigus uuritakse nt pilliroo, hundinuia, turbasammalde kasvatamist ning märgaladel vesipühvlitega karjatamist. Turul tootmiseks on end tõestanud pilliroog (katused, joogikõrred, soojustus), muu on katsetamisjärgus. Hetkel enamik pilliroost ei tule Saksamaalt, vaid imporditakse, kuid kodumaise pilliroo kasutamist tahetakse taaselustada. Hundinuias nähakse potentsiaalset ehitus- ja isoleermaterjali, kuid hundinuia kasvatamisel ilmnesid ka väljakutsed- koristamise hetkeks on tõlvikud nö vatitaolised ning neid tuleb töödelda lehtedest erinevalt, kuid tehnoloogia eri osade korjamiseks on alles arendamisel. Katsetatakse ka turbasammalde kasvatamist, vähe lagunenud turbasammal on aianduses kasutatav kasvusubstraadina.
Vesipühvleid peetakse nii piima, liha kui naha saamiseks. Märgadel niitudel on vesipühvlitega karjatamine olnud edukas, kuna nad ei ole nõudlikud- lähevad märjematesse kohtadesse kui veised (sõrad on kohastunud, loomulik elukeskkond ongi selline), söövad madalama kvaliteediga taimestikku kui veised (eelistavad magusaid taimi nagu pilliroog, hundinui, kuid söövad ära ka pajud) ning saavad Saksamaa talvetingimustes hästi hakkama.
Taastamistöid oma aladel on hetkel peamiselt nõus katsetama väiketootjad. Märgalaviljeluse ulatuslik kasutuselevõtt eeldab põllumajanduspoliitikat, millega kehtestatakse talunikele ja maaomanikele selged stiimulid, mis muudaksid kestva märgalaviljeluse ka neile kasulikuks.