Ajakirjas Journal of Applied Ecology avaldatud artiklist "Ajalooliste poollooduslike rohumaade kinnikasvamine ja metsastamine mõjuvad negatiivselt nii liigirikkusele kui ka ökosüsteemi multifunktsionaalsusele" saab kinnitust, et maakasutuse muutused nii ajalooliste niidukoosluste hülgamise ja kinnikasvamise kui ka niitude metsastamise näol mõjuvad negatiivselt üleüldisele liigirikkusele ning ökosüsteemi hüvede pakkumisele. Avatud liigirikastel loopealsetel karjamaadel on aga seevastu oluline roll liigirikkuse säilimises ning mitmete ökosüsteemi hüvede pakkumisel.
Teadusartikli, mille esmaautoriks on Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma doktorant Elisabeth Prangel, koostajad leidsid, et mida suurem elustiku liigirikkus, seda tõhusamalt on tagatud ökosüsteemi multifuntsionaalsus ehk ökosüsteemi võime tagada paljude ökosüsteemi hüvede kättesaadavus samaaegselt ja sarnases koguses ilma suurte lõivsuhete kaasnemiseta. Selle tõdemusega juhivad autorid tähelepanu ökosüsteemide ning üleüldise elurikkuse taastamise ja kaitsmise olulisusele praeguses muutuvas maastiku- ja kliimapildis.
Artiklit saab lugeda siit.