Madridi deklaratsiooniga seatakse kestliku tuleviku eelduseks taimede mitmekesisus

Madridis toimunud 20. rahvusvahelisel botaanikakongressil kõneks tõusnud teemad ulatusid süstemaatikast ja elurikkusest inimühiskonna ning taimeriigi vaheliste suheteni. Ettekannetest ja aruteludest võrsunud sõnumid koondasid osalenud teadlased Madridi deklaratsiooniks, millega juhitakse tähelepanu taimede olulisusele inimeste heaolu säilimisel. 

Kuigi taimede ja inimeste seosed on aastatuhandeid pakkunud ühiskonna toimimiseks olulisi teenuseid näiteks toidu, ravimite, rõivaste, ehitusmaterjalide ja energia näol, teame hoolimata sellest vähe nii taimede seostest teiste organismidega kui ka taimede rollist ökosüsteemides. Selleks, et planeet Maa jääks mitmekesiseks ja elurikkaks ka tulevastele põlvedele, sõnastasid kokku tulnud teadlased kümnest punktist koosneva avalduse – Madridi deklaratsiooni –, millega juhivad tähelepanu taimede ja inimeste vastastikkusele olulisusele.

Ligikaudu 3000 osaleja ja 18 paralleelsessiooniga kongressil osalesid ka maastike elurikkuse töörühma juht, kaasprofessor Tsipe Aavik ja hiljuti niidutaimede geneetilisest varieeruvusest doktoritöö kaitsnud Iris Reinula. Tsipe Aavik oli ka kaaskorraldajaks sessioonil “Across Land and Water: Understanding plant gene flow at a Landscape Scale", mille ettekanded käsitlesid taimepopulatsioonide vahelist geenivoolu mõjutavaid tegureid. Samal sessioonil rääkis taimede neutraalsest ja adaptiivsest geneetilisest mitmekesisusest Iris Reinula. 

“Kuigi nii suur konverents näis alguses korralduslikult hirmutav, osalejad lõpuks hajusid ja ülerahvastatuse muljet ei tekkinud,” rääkis kongressil saadud muljetest Iris Reinula. “Tore oli see, et kuna inimesi oli palju, said kokku ka erinevate spetsiifilisemate teemade huvilised, kes siis justkui oma konverentsi korraldasid. Nii leidsime ka meie oma uurimisteemadele mõttekaaslasi, kellega edaspidi koostööd teha.” 

Ka Tsipe Aavik hindas kõrgelt kongressi sisukust. “Mitmed meie töörühma põhiteemadest olid väga hästi esindatud, sealhulgas taimede ja tolmeldajate vahelised suhted, taim-tolmeldajate võrgustike uuringud, tolmeldamisega seotud paljunemistunnuseid mõjutavad tegurid ja looduskaitsegeneetika. Meie enda korraldatud sessioon tõi kokku põnevaid teemasid ja teadlasi maastikugeneetika valdkonnast, kellega jätkub koostöö ka edaspidi.” 

Järgmine ülemaailmne botaanika kongress toimub taas kuue aasta pärast - 2029. aastal Lõuna-Aafrika vabariigi pealinnas Kaplinnas.

Täpsem teave: 

Tsipe Aavik

tsipe.aavik@ut.ee  

Iris Reinula

iris.reinula@ut.ee  

Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühm

J. Liivi 2, 50409, Tartu, ESTONIA

Aveliina Helm / +372 5553 8679 / aveliina.helm@ut.ee
Tsipe Aavik / +372 516 1187 / tsipe.aavik@ut.ee

© TARTU ÜLIKOOLI MAASTIKE ELURIKKUSE TÖÖRÜHM, 2024